15.12.2025

Tänasest on võimalik kaardiakna vaadet lingina jagada, teha kaardivaate väljatrükki või genereerida kodulehele kaardiakna uputamiseks HTML kood. Salvestatakse kaardi hetkeseis - aktiivsed kaardikihid, suumiaste ja märgitud objektid. Selleks valida tööriistaribal "Kaardi jagamine"

Image

Jagamise nupp

ning avanenud valikuaknas valida sobiv tegevus 

Image

Sissejuhatav tekst siia

Siia ka tekst

Image

Siia tuleb sisu

Proovime tsitaati

PM_2.5 

  Siia saab ka teksti kirjutada

3. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum.
4. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum.

Pealkiri 2

Pildigalerii proov

Videogalerii proov

Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.Siin on esimene lõik.

Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.Siin on uus lõik.

Siin on nimekiri:

• Peatükk
• Teine ptk
• Kolmas ptk

• Muutused ökosüsteemide üksikutes komponentides viitavad muutustele kogu ökosüsteemis, mis võivad olla tingitud näiteks keskkonnakasutusest või kliimamuutusest. Muutuste märkamisel on oluline roll regulaarsel riiklikul seirel. Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi seiretöödega saab tutvuda kaardiloos.
• Elurikkuse ja heas seisundis looduse säilitamiseks on hoitud ja loodud kaitsealasid. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia seab eesmärgiks võtta aastaks 2030 kaitse alla 30% Euroopa Liidu maismaast ja siseveekogudest – 2023. aasta seisuga oli üleeuroopaliselt kaitse all 26.4%. Loe Euroopa Liidu ülevaadet EEA veebilehelt.
• Koos suurte järvedega (Peipsi järv, Võrtsjärv) on Eestis kaitstava ala osakaal 21,1% ning maismaast (koos väiksemate  veekogudega) on kaitse all 20,1%. Igapäevaselt uuenevat looduskaitsestatistikat ning kaitstavate alade osakaalusid maakonna ja omavalitsuse tasemel leiab siit.
• Degradeerunud, kuid mitte veel hävinud elupaikade puhul on meil võimalus muutused tagasi pöörata ning looduslikke elupaiku taastada. Juba kahjustunud looduse taastamist on rakendatud näiteks nii märgalade, niitude kui ka metsade seisundi parandamiseks. Iga looduse taastamisse investeeritud euro annab ökosüsteemide poolt pakutavate hüvede lisandväärtust 8-38 eurot. Allikas: Euroopa Komisjon
• Euroopa Liidu looduse taastamise määruses on jõutud olulise kokkuleppeni, mille alusel peab aastaks 2030 looduse kehv seisund olema paranenud 20% Euroopa Liidu maismaast ja 20% merest. Eesti saab jagada oma kogemusi muuhulgas soode, pärandniitude ja jõgede voolusängide taastamisest ning kalade kudealade ja rändeteede seisundi parandamisest.
• Eesti eesmärgiks on aastaks 2030 viia taastamismeetmed ellu 30% halvas seisus olevates elupaikades ning saavutada kõikide elupaikade ja liikide soodne seisund aastaks 2050.
• Koosluste hooldus- ja taastamistegevusteks ning elurikkuse säilitamiseks makstakse erinevaid toetusi, näiteks pärandniitude niitmise ja karjatamise toetused, toetus "ökosüsteemiteenused põllumaal" või toetus looduskaitseliste piirangutega metsade säilitamiseks.
• Hoogustumas on püüdlused paremaks ruumiplaneerimiseks, sh arvestades nii looduse ja kliima kui ka sotsiaalmajanduslike eesmärkide ja kaalutlustega (näiteks rohevõrgustike tagamine planeeringutes). Ruumilistes planeerimisotsustes, suurprojektide planeerimisel ja rakendamisel on oluline kasutada ökosüsteemide seisundi, ulatuse ja hüvede ajakohastatud hinnanguid ning andmete ebapiisavusel teostada põhjalikud keskkonnauuringud. See on vajalik ökosüsteemide hüvede jätkusuutlikuks kasutamiseks viisil, et neid jätkuks ka tulevastele põlvkondadele.

• Muutused ökosüsteemide üksikutes komponentides viitavad muutustele kogu ökosüsteemis, mis võivad olla tingitud näiteks keskkonnakasutusest või kliimamuutusest. Muutuste märkamisel on oluline roll regulaarsel riiklikul seirel. Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi seiretöödega saab tutvuda kaardiloos.

• Elurikkuse ja heas seisundis looduse säilitamiseks on hoitud ja loodud kaitsealasid. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia seab eesmärgiks võtta aastaks 2030 kaitse alla 30% Euroopa Liidu maismaast ja siseveekogudest – 2023. aasta seisuga oli üleeuroopaliselt kaitse all 26.4%. Loe Euroopa Liidu ülevaadet EEA veebilehelt.

• Koos suurte järvedega (Peipsi järv, Võrtsjärv) on Eestis kaitstava ala osakaal 21,1% ning maismaast (koos väiksemate  veekogudega) on kaitse all 20,1%. Igapäevaselt uuenevat looduskaitsestatistikat ning kaitstavate alade osakaalusid maakonna ja omavalitsuse tasemel leiab siit.

• Degradeerunud, kuid mitte veel hävinud elupaikade puhul on meil võimalus muutused tagasi pöörata ning looduslikke elupaiku taastada. Juba kahjustunud looduse taastamist on rakendatud näiteks nii märgalade, niitude kui ka metsade seisundi parandamiseks. Iga looduse taastamisse investeeritud euro annab ökosüsteemide poolt pakutavate hüvede lisandväärtust 8-38 eurot. Allikas: Euroopa Komisjon

• Euroopa Liidu looduse taastamise määruses on jõutud olulise kokkuleppeni, mille alusel peab aastaks 2030 looduse kehv seisund olema paranenud 20% Euroopa Liidu maismaast ja 20% merest. Eesti saab jagada oma kogemusi muuhulgas soode, pärandniitude ja jõgede voolusängide taastamisest ning kalade kudealade ja rändeteede seisundi parandamisest.

• Eesti eesmärgiks on aastaks 2030 viia taastamismeetmed ellu 30% halvas seisus olevates elupaikades ning saavutada kõikide elupaikade ja liikide soodne seisund aastaks 2050.

• Koosluste hooldus- ja taastamistegevusteks ning elurikkuse säilitamiseks makstakse erinevaid toetusi, näiteks pärandniitude niitmise ja karjatamise toetused, toetus "ökosüsteemiteenused põllumaal" või toetus looduskaitseliste piirangutega metsade säilitamiseks. 

• Hoogustumas on püüdlused paremaks ruumiplaneerimiseks, sh arvestades nii looduse ja kliima kui ka sotsiaalmajanduslike eesmärkide ja kaalutlustega (näiteks rohevõrgustike tagamine planeeringutes). Ruumilistes planeerimisotsustes, suurprojektide planeerimisel ja rakendamisel on oluline kasutada ökosüsteemide seisundi, ulatuse ja hüvede ajakohastatud hinnanguid ning andmete ebapiisavusel teostada põhjalikud keskkonnauuringud. See on vajalik ökosüsteemide hüvede jätkusuutlikuks kasutamiseks viisil, et neid jätkuks ka tulevastele põlvkondadele.