KKK

Tervis on inimese kalleim vara, mille puhul pole ükski selgitus liiast. Kuna Eestisse planeeritakse uusi tuuleparke

selgitab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, mida senised uuringud tuulikute lähedal elamise kohta on näidanud.

Loe lähemalt

Viimasel ajal on tuuleparkide rajamine saanud uue hoo sisse ja paljud kohalikud kogukonnad muretsevad, kas see võib mõjuda negatiivselt läheduses paikneva kinnisvara turuväärtusele. Selles hirmus ei ole midagi erakordset, sest igasugune inimtegevus, mis toob kaasa ümbritseva keskkonna muutusi, võib mõjutada kinnisvaraturgu. Samas see ei pruugi nii olla ja tihtipeale on vastuseis arendusele pigem emotsionaalset laadi ja sellega ei pruugi kaasneda kinnisvara turuväärtuse langust. Teemat selgitab Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige ja vara hindaja Aivar Tomson.

Loe lähemalt

Maismaale tuuleparkide ehitamiseks sobiva asukoha valimisel arvestatakse peamiselt inimeste, lindude ja nahkhiirte vajadustega. Inimene on aru saanud, et maapõuest ammutatud kütuseid ahju ajades kaugele ei jõua ja tuuleenergia on fossiilsete kütuste asendamiseks üsna hea valik. Inimene on ka ainus liik, kes saab tuuleparkide arendamisel arvestada teiste looduslike liikidega. Teiste liikidega arvestamist nõuab ka seadus, iseasi, kas seda tõsimeeli tahetakse ja alati osatakse teha. Kuidas inimene saab arvestada lindudega tuuleparkide rajamisel? Teemat selgitab Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühingu ekspert.

Loe lähemalt

Tuuleparkide hoogustunud rajamise foonil on Eestis tekkinud arutelud selle üle, kas ja kuidas tuulikud inimesi mõjutavad. Fookuses on küsimus infrahelist ning selle võimalikust mõjust lähedal elavate inimeste tervisele. Kuidas aga infraheli tekib ja mil moel see inimesi mõjutab, selgitab Harvardi ülikoolis mehaanikainseneri eriala omandanud füüsikaõpetaja Jüri-Mikk Udam.

Loe lähemalt

Taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandudes võivad tulevikus olla elektri hinnad odavad või suisa miinusmärgiga, päikeselistel tundidel suudame taastuvelektrit juba ka praegu eksportida. Nendel tundidel, mida ilm ei soosi, on vastupidi. Kas elektri salvestamise tehnoloogia on juba piisavalt tasku- ja asjakohane ning aitaks hinnahüppeid tasandada, räägib Eesti Taastuvenergia Koja juht Silver Sillak.

Loe lähemalt

Taastuvelektrit toodetakse Eestis peamiselt tuule ja päikese abil. Selleks kasutame päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid, mida üleminekul puhtamale energiale vajame üha enam. Kuid mis saab neist seadmetest siis, kui nende eluiga on lõppenud? Kas tuulikud ja paneelid tuleb maha matta või on lahendusi teisigi? Sellele vastab Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Meelis Härmas.  

Loe lähemalt

Tuul, päike või põlevkivi? Biogaas või maagaas? Pellet või õli? Millised neist energialiikidest sobivad Eestisse ning kas meie lühikese suve ja pika talvega saab üldse taastuvenergiale loota või jääb see helesiniseks unistuseks, selgitab Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok.

Loe lähemalt

Eesti elektritootmine on hetkel üleminekuperioodis, liikudes fossiilkütustelt, eriti põlevkivilt, puhtamate ja jätkusuutlikumate allikate poole. Selles protsessis on kriitikud ette heitnud, et meie edu puhtama energeetika poole liikumisel tugineb ainult Hiina tehnoloogilistele komponentidele ja materjalidele. On see päriselt nii ning mis on alternatiivid, arutleb Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.

Loe lähemalt

Taastuvenergia kogukondade loomine on maailmas kasvutrendis. Head eeskuju näitavad mitmed Euroopa riigid eesotsas Taani, Belgia ja Hollandiga. Milline on aga kogukonnaenergeetika ning energiakogukondade seis ja tulevik Eestis, räägib Tartu Regiooni Energiaagentuuri kogukonnaenergeetika ekspert Nele Ivask. 

Loe lähemalt

Biometaani ehk biogaasi tootmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, ent on aastatega kasvanud märkimisväärselt. Kuidas läheb biogaasil tulevikus ning mis võiks tema roll olla energiamajanduses? Seda selgitab Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor Rando Värnik.

Loe lähemalt