Pealkiri
Siin erinevad teemad. Esiteks - Haridus- ja töövõimalused. TE kaardid, teised riigid, tuulikutasu, juhendid, ajalugu jne jne
Tehnilist
Mõjud
- Miks on tuuleenergiat vaja?
-
Selleks, et kodulähedane, soodne ja puhas elekter Eesti kodudesse ja ettevõtetesse jõuaks, on Eestil eesmärk toota juba 2030. aastal kogu aastase tarbimise jagu elektrit taastuvatest allikatest. Alles jäävad veel ka kõik teised tänased tootmisviisid, nii juhitavad kui juhitamatud, kuid tuulel on kodumaise energiaallikana täita iga kodu elektriga varustamisel oluline roll.
Tuulepargid aitavad vahetada välja vananevad põlevkivikatlad väiksema keskkonnajäljega tootmisseadmete vastu ja tagavad taskukohasema elektri hinna. Tuuleenergiast elektri tootmine on odavam, sest selle tootmine ei vaja kütust, väldib CO₂ kvooditasusid ning selle tehnoloogia hoolduskulud on madalamad kui näiteks põlevkivielektril. Kui neid investeeringuid ei tehtaks, sõltuks Eestis imporditud kütusest, elektrienergiast või kallima muutuvkulu ja ETS-hinnaga fossiilkütustest. Eestis tekitab põlevkivi tootmine aastas umbes 10 korda rohkem tuhka kui kõik Eesti inimesed kokku olmejäätmeid. Lisaks on põlevkivitööstuse mõju tõttu Ida-Virumaa inimeste keskmine eluiga 5 aastat lühem ning lastel esineb rohkem hingamisteede haigusi.
Paraku ei paku ka tuumaenergia praegu alternatiivi, sest tuumajaama töölehakkamine võtab enam kui kümme aastat aega ja selle kogukulu on täna võimatu hinnata. Samuti, nagu on näidanud viimase aja sündmused, ei saa me lootma jääda ka välisühenduste katkematule elektritarnele.
- Kui palju tuulikuid juurde on vaja?
-
2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks vajame 2850 MW võimsusega maismaa tuuleparke, millest praegu on meil olemas 519 MW. Planeerimise lõppfaasis on ligikaudu 1300 MW tuuleparke. See tähendab, et eesmärgist on puudu veel ligikaudu 1100 MW.
Kokku on veel vaja ehitada 200–400 tuulikut, sõltuvalt tuulikute võimsusest. Praegu on algatatud planeeringumenetlusi varuga, et oleks võimalik leida eri asukohtadest ja võimalustest sellised, mis nii eluslooduse kui inimese seisukohast kõige paremini sobivad. Täiendavate mõju-uuringute, kaasamisprotsessi ja menetluse käigus võib selguda, et planeeritud paikadesse ei saagi tuuleparke rajada.
2025. seisuga on Eestis pisut üle 200 tuuliku, mille võimsus on kokku 700 megavatti ja mis kokku tootsid aastal 2024 ligikaudu 1,2 teravatt-tundi elektrienergiat.
- Kui palju on Eestis tuulikuid?
-
Praegu on Eestis pisut üle 200 tuuliku, mille võimsus on kokku 700 megavatti ja mis kokku tootsid aastal 2024 ligikaudu 1,2 teravatt-tundi elektrienergiat.
- Mis saab siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista?
-
Esiteks on selliseid päevi, kus taastuvenergiat üldse kasutada ei saa, väga harva. Isegi kui maapeal võib tunduda, et tuult üldse ei ole, siis kõrgustes on olukord teine - seepärast ehitataksegi tuulikud nii pikad. Pealegi on Eesti siiski piisavalt suur, et eri kohtades ilm varieerub - seega jaotades energiatootmisjaamu üle Eesti saab olla kindel, et elekter saab toodetud.
Ilmateenistuse vaatlusandmetest on võimalik näha, et Eestis on tuulekiirusel suur varieeruvus, seepärast ongi vaja tuulikuid Eesti eri kohtadesse ehitada.
Teiseks, ei ole Eesti eraldiseisev energia saar, vaid osa rahvusvahelisest elektrivõrgustikust, mis tagab kindla ühenduse. Elektrita ei jää tuulevaikse ilma tõttu keegi.
Kolmandaks on olemas ja ehitusel ka taastuvenergia liigid, mis ei sõltu ilmast – nagu biomassil ja biogaasil põhinevad elektrijaamad.
Neljandaks on olemas ja ehitamisel energiasalvestid, mis salvestavad energiat siis kui elekter on odav ja suunab energiat vajadusel tagasi võrku. Tehnoloogiaid on erinevad, ka näiteks soojussalvestid ja keemilised salvestid.
Täpsemalt saad lugeda Silver Sillaku artiklist energiasalvestuse kohta.
- Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest pärast kasutuse lõppu?
-
95% päikesepaneelist on täna ringlussevõetav.
Tuulikutega on olukord keerulisem, kuna materjalid, millest nad koosnevad, peavad olema äärmiselt vastupidavad. Ülemaailmselt tekib üha enam ettevõtteid, kes tuulikumaterjalide taaskasutamisega tegelevad. On erinevaid viise, kuidas tuuliku osi on kasutatud, näiteks tükkidest on ehitatud laste mänguväljakuid ja linnamööblit.
Keemiliselt on võimalik materjali ümber töödelda, kuid see on väga energiakulukas protsess.
Eestis on tuulepargid küllaltki uued, tuuliku eluiga on 20-30 aastat, nii et käitlemise küsimus muutub aktuaalseks alles mitmekümne aasta pärast. Taaskasutuslahendused tuulikutele on kiiresti arenev tehnoloogiavaldkond, tuulikutehnoloogia isegi kiirem – mitmed tuulikutootjad on võtnud eesmärgiks luua nullemissiooniga ja taaskasutatavate osadega tuulikuid.
Eestis ei ole lubatud tuulikulabasid maha matta.
Täpsemalt saad lugeda Tartu Ülikooli teaduri Meelis Härmase ülevaates ja Keskkonnaagnetuuri kokkuvõttes.
- Kas taastuvenergia saab tõesti fossiilseid kütuseid asendada?
-
Taskukohase energiasüsteemi saame ehitada vaid suures osas taastuvenergiale. Seda saavad toetada erinevad madala süsinikuheitega tehnoloogiad EL-is ja head riikidevahelised ühendused.
Stockholmi keskkonnainstituudi hinnangud näitavad, et taastuvenergiale üles ehitatud energiasüsteem Eestis on võimalik ja arvestades erinevatesse tehnoloogiatesse investeerimisega kaasnevaid riske, ühendusi teiste riikidega ning keskkonna ja kliimaga seotud vajadusi, ka kõige kulutõhusam variant.
Täpsemalt saad lugeda Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juhi Ivo Krustoki ülevaates.
Üldist
Praktilist
- Miks on tuuleenergiat vaja?
-
Selleks, et kodulähedane, soodne ja puhas elekter Eesti kodudesse ja ettevõtetesse jõuaks, on Eestil eesmärk toota juba 2030. aastal kogu aastase tarbimise jagu elektrit taastuvatest allikatest. Alles jäävad veel ka kõik teised tänased tootmisviisid, nii juhitavad kui juhitamatud, kuid tuulel on kodumaise energiaallikana täita iga kodu elektriga varustamisel oluline roll.
Tuulepargid aitavad vahetada välja vananevad põlevkivikatlad väiksema keskkonnajäljega tootmisseadmete vastu ja tagavad taskukohasema elektri hinna. Tuuleenergiast elektri tootmine on odavam, sest selle tootmine ei vaja kütust, väldib CO₂ kvooditasusid ning selle tehnoloogia hoolduskulud on madalamad kui näiteks põlevkivielektril. Kui neid investeeringuid ei tehtaks, sõltuks Eestis imporditud kütusest, elektrienergiast või kallima muutuvkulu ja ETS-hinnaga fossiilkütustest. Eestis tekitab põlevkivi tootmine aastas umbes 10 korda rohkem tuhka kui kõik Eesti inimesed kokku olmejäätmeid. Lisaks on põlevkivitööstuse mõju tõttu Ida-Virumaa inimeste keskmine eluiga 5 aastat lühem ning lastel esineb rohkem hingamisteede haigusi.
Paraku ei paku ka tuumaenergia praegu alternatiivi, sest tuumajaama töölehakkamine võtab enam kui kümme aastat aega ja selle kogukulu on täna võimatu hinnata. Samuti, nagu on näidanud viimase aja sündmused, ei saa me lootma jääda ka välisühenduste katkematule elektritarnele.
- Kui palju tuulikuid juurde on vaja?
-
2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks vajame 2850 MW võimsusega maismaa tuuleparke, millest praegu on meil olemas 519 MW. Planeerimise lõppfaasis on ligikaudu 1300 MW tuuleparke. See tähendab, et eesmärgist on puudu veel ligikaudu 1100 MW.
Kokku on veel vaja ehitada 200–400 tuulikut, sõltuvalt tuulikute võimsusest. Praegu on algatatud planeeringumenetlusi varuga, et oleks võimalik leida eri asukohtadest ja võimalustest sellised, mis nii eluslooduse kui inimese seisukohast kõige paremini sobivad. Täiendavate mõju-uuringute, kaasamisprotsessi ja menetluse käigus võib selguda, et planeeritud paikadesse ei saagi tuuleparke rajada.
2025. seisuga on Eestis pisut üle 200 tuuliku, mille võimsus on kokku 700 megavatti ja mis kokku tootsid aastal 2024 ligikaudu 1,2 teravatt-tundi elektrienergiat.
- Kui palju on Eestis tuulikuid?
-
Praegu on Eestis pisut üle 200 tuuliku, mille võimsus on kokku 700 megavatti ja mis kokku tootsid aastal 2024 ligikaudu 1,2 teravatt-tundi elektrienergiat.
- Mis saab siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista?
-
Esiteks on selliseid päevi, kus taastuvenergiat üldse kasutada ei saa, väga harva. Isegi kui maapeal võib tunduda, et tuult üldse ei ole, siis kõrgustes on olukord teine - seepärast ehitataksegi tuulikud nii pikad. Pealegi on Eesti siiski piisavalt suur, et eri kohtades ilm varieerub - seega jaotades energiatootmisjaamu üle Eesti saab olla kindel, et elekter saab toodetud.
Ilmateenistuse vaatlusandmetest on võimalik näha, et Eestis on tuulekiirusel suur varieeruvus, seepärast ongi vaja tuulikuid Eesti eri kohtadesse ehitada.
Teiseks, ei ole Eesti eraldiseisev energia saar, vaid osa rahvusvahelisest elektrivõrgustikust, mis tagab kindla ühenduse. Elektrita ei jää tuulevaikse ilma tõttu keegi.
Kolmandaks on olemas ja ehitusel ka taastuvenergia liigid, mis ei sõltu ilmast – nagu biomassil ja biogaasil põhinevad elektrijaamad.
Neljandaks on olemas ja ehitamisel energiasalvestid, mis salvestavad energiat siis kui elekter on odav ja suunab energiat vajadusel tagasi võrku. Tehnoloogiaid on erinevad, ka näiteks soojussalvestid ja keemilised salvestid.
Täpsemalt saad lugeda Silver Sillaku artiklist energiasalvestuse kohta.
- Mis saab päikesepaneelidest ja tuulikutest pärast kasutuse lõppu?
-
95% päikesepaneelist on täna ringlussevõetav.
Tuulikutega on olukord keerulisem, kuna materjalid, millest nad koosnevad, peavad olema äärmiselt vastupidavad. Ülemaailmselt tekib üha enam ettevõtteid, kes tuulikumaterjalide taaskasutamisega tegelevad. On erinevaid viise, kuidas tuuliku osi on kasutatud, näiteks tükkidest on ehitatud laste mänguväljakuid ja linnamööblit.
Keemiliselt on võimalik materjali ümber töödelda, kuid see on väga energiakulukas protsess.
Eestis on tuulepargid küllaltki uued, tuuliku eluiga on 20-30 aastat, nii et käitlemise küsimus muutub aktuaalseks alles mitmekümne aasta pärast. Taaskasutuslahendused tuulikutele on kiiresti arenev tehnoloogiavaldkond, tuulikutehnoloogia isegi kiirem – mitmed tuulikutootjad on võtnud eesmärgiks luua nullemissiooniga ja taaskasutatavate osadega tuulikuid.
Eestis ei ole lubatud tuulikulabasid maha matta.
Täpsemalt saad lugeda Tartu Ülikooli teaduri Meelis Härmase ülevaates ja Keskkonnaagnetuuri kokkuvõttes.
- Kas taastuvenergia saab tõesti fossiilseid kütuseid asendada?
-
Taskukohase energiasüsteemi saame ehitada vaid suures osas taastuvenergiale. Seda saavad toetada erinevad madala süsinikuheitega tehnoloogiad EL-is ja head riikidevahelised ühendused.
Stockholmi keskkonnainstituudi hinnangud näitavad, et taastuvenergiale üles ehitatud energiasüsteem Eestis on võimalik ja arvestades erinevatesse tehnoloogiatesse investeerimisega kaasnevaid riske, ühendusi teiste riikidega ning keskkonna ja kliimaga seotud vajadusi, ka kõige kulutõhusam variant.
Täpsemalt saad lugeda Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juhi Ivo Krustoki ülevaates.
jkjhkhjkh
Artiklid
-
Taastuvenergia artiklid
-
Keskkonnatervise ekspert: linna liikluskära mõjutab tervist rohkem kui tuuliku müra
Tervis on inimese kalleim vara, mille puhul pole ükski selgitus liiast. Kuna Eestisse planeeritakse uusi tuuleparke, selgitab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, mida senised uuringud tuulikute lähedal elamise kohta on näidanud.
Inimene peaks ehitama tuulikud enda, mitte lindude pesitsuspaika
Maismaale tuuleparkide ehitamiseks sobiva asukoha valimisel arvestatakse peamiselt inimeste, lindude ja nahkhiirte vajadustega. Inimene on aru saanud, et maapõuest ammutatud kütuseid ahju ajades kaugele ei jõua ja tuuleenergia on fossiilsete kütuste asendamiseks üsna hea valik. Inimene on ka ainus liik, kes saab tuuleparkide arendamisel arvestada teiste looduslike liikidega. Teiste liikidega arvestamist nõuab ka seadus, iseasi, kas seda tõsimeeli tahetakse ja alati osatakse teha. Kuidas inimene saab arvestada lindudega tuuleparkide rajamisel? Teemat selgitab Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühingu ekspert.
Quote textText