Energeetika | Keskkonnaportaal

Inventuur

2024. aastal moodustas energeetikasektor 25,78% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest (koos LULUCF sektoriga), kokku 3,13 miljonit tonni CO₂-ekvivalenti. Võrreldes 2023. aastaga vähenes sektori heide 15,97%. 1990. aastaga võrreldes on heitkogus vähenenud koguni 88,93%.

Energeetikasektori heitkogustele avaldab suurimat mõju põlevkivist elektri tootmine, mis sõltub elektri ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) CO₂ ühiku hindadest. Kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid aastatel 1990–1993 peamiselt Eesti majanduse struktuurimuutuste tõttu pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal. 2003. aastal suurenes heitkogus eelkõige põlevkivielektri ekspordi kasvu tõttu. 2007. aastal toimunud suur heitkoguse kasv oli seotud üldise majanduskasvuga ning vähenemine perioodil 2007–2009 majanduslangusega. Alates 2009. aastast sõltub heide peamiselt põlevkivielektrijaamade toodetud elektrienergia mahust.

Alates 2019. aastast on põlevkivielektri tootmine ja sellega seotud heitkogused vähenenud, kuna EL HKS on soodustanud taastuvenergia ja väiksema heitega tootmisviiside kasvu. 2022. aastal energiakriisi põhjustatud kõrge elektrihinna tõttu pääsesid põlevkivielektrijaamad rohkematel tundidel turule, mistõttu olid heitkogused kõrgemad kui eelneval paaril aastal. 2024. aastal jätkus energeetikasektori heitkoguste vähenemine peamiselt põlevkivist toodetud elektri vähenemisest ning taastuvelektri toodangu kasvamisest. 2024. aastal ei olnud põlevkivist toodetud elekter madalate elektrihindade tõttu konkurentsivõimeline. Soojusmajanduses on peamiseks heite vähenemise trendi põhjuseks fossiilsete kütuste asendamine biokütustega, eelkõige puiduhakkega kaugküttes. Kütusetarbimist on mõjutanud hoonete rekonstrueerimise meetmed ja keskküttevõrkude ning katelde rekonstrueerimine.

Võrguhalduse heitkoguste alla arvestatakse antud kontekstis heitkogused nii maagaasi hajusheitest kui ka pingejaotlatest. 2024. a tõusispingejaotlate heitkogus 8,1% võrreldes 2023. aasta heitkogustega, sest lisandus uusi SF₆ sisaldavaid pingejaotlaid.

Energeetikasektori heitkoguste hinnangute tegemiseks vajalike algandmete allikateks on Statistikaameti koostatavad Joint Questionnaire'id (energiabilanss) ja Statistikaameti andmebaas, Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (nn ELi HKS) aruanded ning põletatud tahkete olmejäätmete kohta kogutav statistika, mida haldab Keskkonnaagentuur.

Prognoos

Prognoosi järgi on aastaks 2050 energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogused ligikaudu 95,9% väiksemad võrreldes aastaga 1990 ning 74,7% väiksemad võrreldes aastaga 2023.

Energeetikasektoris prognoositakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid peamiselt meetmete energiasäästu ja kütusevahetuse mõju arvestamise kaudu, hinnates üleminekut fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele. Energeetikasektori prognooside koostamisel kasutatakse peamiste eeldusena erinevate kütuste hindu, taastuvenergia toodangu kogust, planeeritud juhitavaid võimsusi ja EL heitkoguste kauplemise süsteemi hinna prognoosi.

2023. aastal pärinesid energeetikasektori suurimad kasvuhoonegaaside heitkogused elektri- ja soojuse tootmisest. Aegrea alguses (1990datel) vähenesid sektori heitkogused järsult ning on seejärel olnud mõnevõrra kõikuvad, kuid prognooside kohaselt jätkub nende vähenemine ka tulevikus. Heitkoguste langus on peamiselt seotud põlevkivi tolmpõletuse järkjärgulise lõpetamise, tõhusamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ning põlevkivi otsepõletuse lõpetamisega.

Meetmed, millel on suurim mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele aastani 2050, on seotud suurenenud päikese- ja tuuleenergia osakaaluga elektritootmises tulevikus ning taastuvelektri kasutuselevõtu kiirendamisega. Soojusmajanduse sektoris omavad enim mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemisele amortiseerunud ja ebatõhusate soojustrasside renoveerimine, kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetamine. Lisaks avaldavad sektorile mõju ka hoonete renoveerimise meetmed, mille tulemusel paraneb hoonete soojusisolatsioon ning väheneb soojuse tootmise vajadus.

Vastavusskeem IPCC juhiste järgi kasutatavate ja Eesti poliitikakujundamises kasutatavate kasvuhoonegaaside kategooriate vahel: Sektorite jaotus.jpg

Eriheitetegurid

Elektri eriheitetegur			Soojatootmise eriheitetegur
Aasta	kt CO₂/GWh	kt CO₂ ekvivalenti /GWh	Aasta	kt CO₂/GWh	kt CO₂ ekvivalenti /GWh
1990	1.1238	1.1238	1990	0.3266	0.3271
1991	1.2036	1.2036	1991	0.3090	0.3094
1992	1.1357	1.1358	1992	0.2976	0.2981
1993	1.1437	1.1438	1993	0.3076	0.3081
1994	1.1425	1.1425	1994	0.4012	0.4019
1995	1.0950	1.0950	1995	0.5015	0.5022
1996	1.0763	1.0764	1996	0.4986	0.4993
1997	1.1267	1.1267	1997	0.4014	0.4022
1998	1.0933	1.0933	1998	0.3870	0.3878
1999	1.1006	1.1007	1999	0.3698	0.3706
2000	1.0524	1.0524	2000	0.3437	0.3444
2001	1.0192	1.0193	2001	0.3441	0.3448
2002	0.9899	0.9899	2002	0.3538	0.3547
2003	1.0005	1.0005	2003	0.3669	0.3676
2004	0.9655	0.9657	2004	0.3658	0.3665
2005	0.9889	0.9895	2005	0.3066	0.3073
2006	0.9642	0.9648	2006	0.3063	0.3070
2007	0.9740	0.9745	2007	0.3817	0.3824
2008	0.9732	0.9737	2008	0.3314	0.3320
2009	0.9708	0.9716	2009	0.2560	0.2572
2010	0.9651	0.9659	2010	0.2786	0.2803
2011	0.9769	0.9778	2011	0.2400	0.2423
2012	0.9199	0.9209	2012	0.2435	0.2458
2013	0.9572	0.9580	2013	0.2625	0.2645
2014	0.9762	0.9771	2014	0.2363	0.2384
2015	0.9275	0.9287	2015	0.2111	0.2133
2016	0.8941	0.8952	2016	0.1884	0.1908
2017	0.8988	0.8999	2017	0.1673	0.1698
2018	0.8518	0.8531	2018	0.2111	0.2134
2019	0.7226	0.7246	2019	0.1635	0.1663
2020	0.5568	0.5594	2020	0.1327	0.1359
2021	0.6450	0.6481	2021	0.1201	0.1236
2022	0.6917	0.6942	2022	0.1281	0.1314
2023	0.5092	0.5129	2023	0.6604	0.6641
2024	0.3737	0.3770	2024	0.0973	0.1008