Keskkonnanõuete rikkumiste puhul peab silmas pidama, et need võivad tekitada loodusele pikaajalise ja pöördumatu kahju ning mõjutada seetõttu ka pikema aja vältel paljude inimeste elutegevust.
Euroopa energiamahukate tööstuste kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitkogused on viimase kahe aastakümne jooksul märkimisväärselt vähenenud, kuid areng on viimasel ajal aeglustunud ning saastega seotud tervisekahjude kulud püsivad suured. European Environment Agency (EEA) värske ülevaate kohaselt eeldavad edasised heitevähendamised tööstuse põhjalikumat ümberkujundamist ning kehtivate Euroopa...
Euroopa energiamahukate tööstuste kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitkogused on viimase kahe aastakümne jooksul märkimisväärselt vähenenud, kuid areng on viimasel ajal aeglustunud ning saastega seotud tervisekahjude kulud püsivad suured. European Environment Agency (EEA) värske ülevaate kohaselt eeldavad edasised heitevähendamised tööstuse põhjalikumat ümberkujundamist ning kehtivate Euroopa...
Pakaseline kõrgrõhkkond tõi 15. veebruari ööl Tallinnas Õismäel kaasa kõrge PM2.5 taseme, kui eriti peente osakeste kontsentratsioon küündis 38 µg/m³-ni ehk pea kahekordseks võrreldes seniste veebruarikuu tippudega.
23.veebruaril on klienditoe telefon avatud kuni 13ni. Eesti Vabariigi aastapäeval on Keskkonnaamet ja meie klienditugi suletud.
23.veebruaril on klienditoe telefon avatud kuni 13ni. Eesti Vabariigi aastapäeval on Keskkonnaamet ja meie klienditugi suletud.
Pakaseline kõrgrõhkkond tõi 15. veebruari ööl Tallinnas Õismäel kaasa kõrge PM2.5 taseme, kui eriti peente osakeste kontsentratsioon küündis 38 µg/m³-ni ehk pea kahekordseks võrreldes seniste veebruarikuu tippudega.
Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga avaldas kliimaatlase, mis annab tervikliku ülevaate kliima muutumisest aastast 1961 kuni tänapäevani.
2025. aasta suvel testis Keskkonnaagentuur Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames uudset lahendust riiklikus elustiku seires – keskkonna DNA ehk eDNA põhist lähenemist. Metoodikat testisime seal, kus andmeid paistis nappivat, et katta lisaks ka mõningaid andmelünki.
2025. aasta suvel testis Keskkonnaagentuur Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames uudset lahendust riiklikus elustiku seires – keskkonna DNA ehk eDNA põhist lähenemist. Metoodikat testisime seal, kus andmeid paistis nappivat, et katta lisaks ka mõningaid andmelünki.