Mõõdik kirjeldab eriti peente osakeste (PM2,5) aastakeskmiste kontsentratsioonide mediaanväärtust, mis on arvutatud riigi õhukvaliteedi seirejaamade andmete põhjal.
Maa netohõive näitab (pool)loodusliku või põllumajandusliku maakatte muutust tehislikeks pindadeks, arvestades nii uute tehislike alade lisandumist kui ka tehislike pindade tagasimuutumist (pool)looduslikuks maaks. Mõõdik põhineb CORINE maakasutuse andmetel.
Pinnavesi hõlmab kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett ning ranniku- ja territoriaalmerd. Eesti pinnaveekogud on jaotatud 744-ks eristuvaks veekogumiks – 635 vooluveekogumit (jõed, ojad, kraavid, kanalid), 93 seisuveekogumit (looduslikud ja tehisjärved) ning 16 rannikuveekogumit. Pinnaveekogumite koondseisund määratakse ökoloogilise seisundi (näiteks kalastik, suurtaimed, suurselgrootud) ja keemilise seisundi (näiteks raskmetallid ja pestitsiidid) alusel, arvestades halvemat tulemust.
Liikide punane nimestik (punane raamat) on raamistik liikide klassifitseerimiseks nende ohustatuse alusel. Selle eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide väljasuremise riskidest piirkonnas ja seda põhjustavatest ohtudest. Nimestik on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel
Üldlämmastiku ja üldfosfori koormuste hinnangud põhinevad Eesti riiklikul seireprogrammil ja ettevõtete veekasutuse aastaaruandluse andmetel ning hinnangud järgivad HELCOM PLC-Water juhiseid ja on teostatud EstModeli seirepõhiste koormushinnangute rakendusega.
LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris hinnatakse aasta jooksul toimunud süsinikuvaru muutust elus biomassis, surnud orgaanilises aines, muldades ja puittoodetes: süsinikuvaru suurenemine näitab CO2 sidumist, samas kui varu vähenemine teisendatakse CO2 heiteks. Lisaks hinnatakse aiandusturba kasutamisest tulenevat CO2 heidet, CH4 ja N2O heitkoguseid turvasmuldade kuivendamisest ja põlengutest ning N2O heidet lämmastiku mineraliseerumisest ja leostumisest. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise vaade.
Mittemajandatavaks metsaks (inglise keeles "forest not available for wood supply") loetakse statistilise metsainventuuris (SMI) metsamaad, kus kogu majandustegevus puidu saamise eesmärgil on keelatud. Mittemajandatava metsamaa pindala ja osakaal näitavad: (1) aktiivsest majandustegevusest väljas oleva metsamaa osatähtsust ja (2) metsamaa osakaalu, kus elurikkuse kaitse on peamiseks metsa kasutamise eesmärgiks. SMI kohta loe edasi siit.
Mõõdik kirjeldab Eesti maismaaökosüsteemide ökoloogilist seisundit nelja peamise ökosüsteemitüübi (soo, mets, põld, niit) lõikes. ELME metoodikal põhinevalt kaardistatakse ökosüsteemid ülepinnaliselt, hõlmates kogu maismaa pindala. Mõõdik arvestab nii kõrge kui ka madalama elurikkusega alasid ning annab tervikliku ülevaate maismaaökosüsteemide seisundist Eestis.
Mõõdik kirjeldab Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ) määratletud üleeuroopaliselt ohustatud ja haruldaste elupaigatüübid, mille säilimise ja soodsa seisundi peavad liikmesriigid tagama (Natura 2000 alad). Natura 2000 on maailma suurim kaitsealade koordineeritud võrgustik. Liikmesriigid esitavad aruande liikide ja elupaikade seisundi kohta iga kuue aasta järel. Eesti on esitanud neli aruannet; viimane hõlmas perioodi 2019–2024 ning käsitles 60 elupaigatüübi seisundit.
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Vale suund" määrati viimase hindamisperioodi suuna alusel.
*Viimase hindamisperioodi Euroopa Liidu andmed ei ole veel avaldatud.
Ühistransporditeenuse veomahu hindamisel kasutatakse teenindatud sõitjate arvu. Mõõdik kirjeldab ühistranspordi kasutuse mahtu ning peegeldab kaudselt teenuse atraktiivsust. Siin on kohalike liinide puhul summeeritud vallaliinide ja linnaliinide veomahud ning kaugliinide puhul on arvestatud riigisiseseid kaugliine. "Kokku" vaates on summeeritud kohalike liinide, maakonnaliinide, kaugliinide ja rongide veomahud.