Kodune kompostimine säästab loodust ja rahakotti
Iga aiapidaja teab, et lopsakad taimed vajavad rammu, mida pakub viljakas muld. Väetavate omadustega komposti saab aga igaüks ise vähese vaevaga valmistada biojäätmetest.
Iga aiapidaja teab, et lopsakad taimed vajavad rammu, mida pakub viljakas muld. Väetavate omadustega komposti saab aga igaüks ise vähese vaevaga valmistada biojäätmetest.
Lõunast lähenev aktiivne madalrõhuala toob 12. detsembriks endaga kaasa rasked ilmaolud. Oodata on tugevat lumesadu, tuult ja tuisku. Oleme väljastanud kogu Eestile 2. taseme (oranži) hoiatuse. Võimaluse korral soovitame ära jätta pikemad sõidud! Valmis tuleb olla ka elektri- ja veekatkestusteks.
Lõunast lähenev aktiivne madalrõhuala toob 12. detsembriks endaga kaasa rasked ilmaolud. Oodata on tugevat lumesadu, tuult ja tuisku. Oleme väljastanud kogu Eestile 2. taseme (oranži) hoiatuse. Võimaluse korral soovitame ära jätta pikemad sõidud! Valmis tuleb olla ka elektri- ja veekatkestusteks.
Lõunast lähenev aktiivne madalrõhuala toob 12. detsembriks endaga kaasa rasked ilmaolud. Oodata on tugevat lumesadu, tuult ja tuisku. Oleme väljastanud kogu Eestile 2. taseme (oranži) hoiatuse. Võimaluse korral soovitame ära jätta pikemad sõidud! Valmis tuleb olla ka elektri- ja veekatkestusteks.
Valitsus otsustas riigikogusse saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada.
Valitsus otsustas riigikogusse saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada.
Valitsus otsustas riigikogusse saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada.
Valitsus otsustas riigikogusse saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada.
Eesti ja Venemaa valitsuste vaheline kalapüügikomisjon leppis kokku järgmise aasta püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves. Mõlema riigi teadlastel ei olnud kalavarude seisust jagada positiivset sõnumit ja see jätab jälje järgmise aasta püügikvootidele.
Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem.