Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud ülevaate eesmärgiks on muuhulgas looduskaitses seatud sihtide analüüs ning elurikkuse säilimiseks kavandatud tulevikusuundumiste kirjeldamine.

Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.

Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa ning pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 744 : 635 vooluveekogumit, 93 seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti suuremate linnade soojussaarte (ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojem linnastunud ala) analüüs ja selle kaardikihid võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda.

Põhjalik ning interaktiivse linnakaardiga varustatud 2018. aasta uurimus annab hinnangu neljale suuremale valdkonnale: veele, jäätmetele, välisõhu kvaliteedile ning elurikkusele ja looduskaitse temaatikale.

Narva on keerulise minevikuga linn Eesti idapiiril, mille lähiajalugu on olnud tihedalt seotud suurtööstustega. Seetõttu on ka linna keskkonnaseisund üle elanud raskeid aegu.

Hüdroloogilisi aastaraamatuid koostatakse alates 1923. aastast. Aastaraamatus esitatakse lõppenud aasta hüdroloogiliste vaatluste ja mõõtmiste peamised tulemused.

Siia koondatud aruanded annavad ülevaate jahilindude levikust, paiknemisest ja arvukusest.

Siia koondatakse rakendusuuringute aruanded, mis käsitlevad väikekiskjaid ja nendega seonduvaid probleeme.

Uuringud on seotud Eesti suurkiskjate (karu, hunt, ilves) elupaiga kasutuse ja toitumisega, nende geneetikaga, samuti kahjustuste ekspertiiside parandamisega.