18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada.
Aastatel 1980–2022 registreeriti 32 Euroopa riigis 5 582 üleujutustega ja 702 metsatulekahjudega seotud surmajuhtumit. Juba praegu elab iga kaheksas eurooplane piirkonnas, kus võimalus jõgede üleujutustele on tavapärasest suurem. Umbes 30% Lõuna-Euroopa elanikest on pidevas veepuuduses. Tänu kliimamuutustele puutuvad inimesed veelgi rohkem kokku äärmuslike ilmastikutingimustega, millel on sageli...
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
Kevadiselt soojade ilmade saabumisel on alanud kuuse-kooreüraski lendlus. Keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga on üles seadnud riiklikud Mandri-Eesti seirepunktid, et kaardistada üraskite arvukust ning levikut ning prognoosida võimalikke kahjustusi.
2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.
Lendorava seiret on nüüdseks korraldatud juba 30 aastat. Iga-aastaselt kontrollib Keskkonnaagentuur kõiki Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud lendorava leiukohti ja lisaks inventeeritakse ka teisi sobivaid elupaiku. 2023. aastal kontrolliti erinevate tööde raames ühtekokku üle 3 000 metsaeraldise. Kui algaastatel olid aluseks puistuplaanid, siis nüüd on peamiseks lähteandmestikuks lendorava...
Kuuse-kooreüraskite paljunemine ning levik sõltuvad ilmastikust ja muudest looduslikest teguritest. Igal aastal korraldab Keskkonnaagentuur Mandri-Eestis üraski seiret, mis võimaldab metsaomanikel metsakaitselisi tegevusi paremini planeerida ning nüüd saab pidevalt uuenevaid seireandmeid vaadata mugavalt Keskkonnaportaalist.
2023. aastal toimus kõre ehk juttselg-kärnkonna seire 19 seirealal, mis paiknesid Lääne, Pärnu, Harju ja Saare maakonnas. Sigimishooaeg oli seekord kahepaiksetele, sh kõrele, raske – külm kevad, pikk põuaperiood ja looduslikud vaenlased olid tõenäoliselt põhjuseks, miks nii mõneski kohas ei loendatud seekord ühtegi isendit.
Keskkonnaagentuur ja Villemdrillem kutsuvad 5. – 9. klassi õpilasi osalema videovõistlusel „Ringmajanduse meistriklass 2023“.