Uudis

Ligi 200 riiki saavutasid üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel. Lepiti kokku taastada aastaks 2030 30% kahjustunud ökosüsteemidest kogu maailmas - nii maismaal kui ookeanides ning samaks ajaks võtta kaitse alla 30% ookeanidest ja 30% maismaast. Lisaks otsustati luua haavatavamate riikide pingutuste abistamiseks uus fond.

Ligi 200 riiki saavutasid üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel. Lepiti kokku taastada aastaks 2030 30% kahjustunud ökosüsteemidest kogu maailmas - nii maismaal kui ookeanides ning samaks ajaks võtta kaitse alla 30% ookeanidest ja 30% maismaast. Lisaks otsustati luua haavatavamate riikide pingutuste abistamiseks uus fond.

Ligi 200 riiki saavutasid üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel. Lepiti kokku taastada aastaks 2030 30% kahjustunud ökosüsteemidest kogu maailmas - nii maismaal kui ookeanides ning samaks ajaks võtta kaitse alla 30% ookeanidest ja 30% maismaast. Lisaks otsustati luua haavatavamate riikide pingutuste abistamiseks uus fond.

Ligi 200 riiki saavutasid üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel. Lepiti kokku taastada aastaks 2030 30% kahjustunud ökosüsteemidest kogu maailmas - nii maismaal kui ookeanides ning samaks ajaks võtta kaitse alla 30% ookeanidest ja 30% maismaast. Lisaks otsustati luua haavatavamate riikide pingutuste abistamiseks uus fond.

Keskkonnaministeeriumi korraldatud rahvusvahelisel keskkonnakonverentsil osalenud nimekad asjatundjad tõdesid, et elurikkuse kaitsmise vajadus peab jõudma kõikide valdkondade otsustajateni, sest just elurikkuse säilimine määrab paljuski meie planeedi tuleviku.

Uudis

Uudis

Uudis

Maailmapank leidis põhjalikus uuringus, et Eestil oleks vajalik tõhustada pakendijäätmete kogumist, suurendada biojäätmete ringlussevõttu ja kasvatada jäätmealast teadlikkust eelkõige noorte inimeste seas.