Keskkonnaülevaade - muld ja maahõive
Eesti muldade head seisundit on säilitanud pigem vähene maa hõivamine tehislike pindadega, lühike kasvuperiood ning kestlike põllumajandusvõtete laialdane kasutamine.
Eesti muldade head seisundit on säilitanud pigem vähene maa hõivamine tehislike pindadega, lühike kasvuperiood ning kestlike põllumajandusvõtete laialdane kasutamine.
Metsamaa katab ligikaudu pool Eesti maismaast ning selle pindalalised muutused on viimastel kümnenditel olnud väikesed.
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Keskkonnaministeerium koostab koostöös partnerite ja huvigruppidega keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD, mis ühendab eri valdkondade keskkonnaeesmärgid. Arengukava koostamisega üheaegselt leiab aset keskkonna-, sotsiaalmajanduslike ja muude oluliste mõjude strateegiline hindamine.
Keskkonnaministeerium koostab koostöös partnerite ja huvigruppidega keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD, mis ühendab eri valdkondade keskkonnaeesmärgid. Arengukava koostamisega üheaegselt leiab aset keskkonna-, sotsiaalmajanduslike ja muude oluliste mõjude strateegiline hindamine.
Keskkonnavaldkonna arengukavale KEVAD tehakse põhjalik mõjuhinnang Keskkonnaministeerium koostab koostöös partnerite ja huvigruppidega keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD, mis ühendab eri valdkondade keskkonnaeesmärgid. Arengukava koostamisega üheaegselt leiab aset keskkonna-, sotsiaalmajanduslike ja muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. AGNES AASLAID R, 18/03/2022 - 07:04