Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...

Juuli algas tormiselt ja lõppes kuumalt. Eesti keskmine õhutemperatuur möödunud kuul oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), alates 1922. aastast on see soojuselt 6. koht.

Kuumalainete ajal tiheasustusaladel esinev võimalik soojussaare efekt on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Kuumalainete ajal tiheasustusaladel esinev võimalik soojussaare efekt on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Iisraeli rünnakud Iraani tuumarajatistele ei põhjusta Eestile kiirgusohutuse seisukohalt riske. Hetkel teadaoleva info põhjal on rünnaku sihtmärk olnud maa-alune uraani rikastamise tehas ning radioaktiivsete ainete ulatuslik levik keskkonda on väga vähetõenäoline.

Jaanipärg pole ainult piduehe, vaid osa eestlaste pikaajalisest pärimusest ning võimalus kogeda meie looduse mitmekesisust. Folklorist Reet Hiiemäe kirjutab, kuidas jaanipäevased taimepärjad peegeldavad pärandniitude liigirikkust ja taimetundmist.

Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates teisipäevast, 1. juulist. Ka sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi. Palume enne kalastuskaardi ostmist veenduda, et valitud...

Väike-laukhani on I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku hindamise alusel kriitilises seisundis. Senini ei olnud tal kehtivat tegevuskava 2013. aastast. Uus tegevuskava on kinnitatud tähtajatult ja planeerib tegevused perioodiks 2025-2036.

Juuni lõpuks on Keskkonnaameti inspektorid pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud ligi 2650 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnaamet on kahe ja poole kuu jooksul lindude pesitsusrahu tagamiseks peatanud 35 raiet.