Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-vähem tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad (vahel ka palumetsad) on maha raiutud või metsapõlengus hävinud. Rannikulähistel levinud kanarbiku- ja kukemarjanõmmedega (2320) võrreldes on sisemaanõmmede taim- ja muldkattel enamasti pikem arengulugu: sageli on tegemist kunagistele metsa-aladele kujunenud teiskooslustega. Õhukese või keskmise...

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja poolkuivadel lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised käpaliste kasvukohana. Peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, aga ka Põhja-Eesti lavamaal levinud kuivad aruniidud on tasase või nõrgalt lainja pinnamoega. Sürjaniidud seevastu kasvavad eelkõige küngastel ja seljandikel...

Kanarbiku- ja kukemarjanõmmed sisemaal, eelkõige rannikulähedastel liivatasandikel. Taimestu sarnaneb ruskete luidete (2140) omaga, ent siin käsitletav elupaigatüüp ei paikne luidetel (või kui, siis vanematel, merest kaugematel). Needki nõmmed on enamasti küllaltki lagedad, puudest kasvavad kohati vaid mänd ja kadakas. Puhma-rohurindes on hariliku kukemarja kõrval oluline koht kanarbikul...