Ettevõtete poolt esitatud veekasutuse aastaaruannetes kajastatakse ühisveevärgiga ühinenud klientide arvu loastatud asulate põhiselt. Aruandekohustus puudub piirkondade kohta, kus puudub vee-erikasutusluba, kuid teenus võib olla kättesaadav klientidele.
Näitaja väljendab kogutud elektroonikajäätmete kogust aastas inimese kohta kilogrammides 2015. aastani. Alates 2016. aastast väljendab näitaja mitu protsenti viimasel kolmel aastal turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist koguti elektroonikajäätmetena kokku kalendriaastal.
Näitaja väljendab aasta jooksul tekkinud ja taaskasutatud pakendijäätmete kogust tuhandetes tonnides.
Näitaja väljendab taaskasutatud ja ladestatud jäätmete kogust miljonites tonnides ning taaskasutatud ja ladestatud jäätmete protsentuaalset osakaalu kõigist tekkinud jäätmetest.
Näitaja väljendab aasta jooksul tekkinud jäätmete, sh tava- ja ohtlike jäätmete, kogust miljonites tonnides.
Indikaator näitab paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest õhku paisatud eriti peenete osakeste (PM2.5) aastaseid heitkoguseid tuhandetes tonnides ning aastateks 2020–2029 ja 2030 seatud vähendamise eesmärke võrreldes baasaastaga (2005) protsentides.
Väävliühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda. Eestis on vääveldioksiidi heitmete vähenemisele kaasa aidanud elektrijaamade tehnoloogiliste lahenduste uuendamine.
Ammoniaagi heitkogused tulevad peamiselt põllumajandusest ja põhjustavad happevihmade teket, mis kahjustab nii loodust kui inimeste vara.
Lenduvad orgaanilised ühendid koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse ning võivad põhjustada limaskesta ärritusi. Veerand sajandi jooksul on lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud rohkem kui poole võrra. Eesti on 2023. a seisuga täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise aastateks 2020-2029 seatud eesmärgi.
Lämmastikoksiidid põhjustavad happevihmade teket ning koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse. Lämmastikoksiidide heide, mis peamiselt pärineb energia- ja transpordisekorist, on vähenenud rohkem kui poole võrra (1990datest). Eesti on 2023. a seisuga täitnud peamiste õhusaasteainete vähendamise eesmärgid.