Kaitstavate alade pindala ja osakaal territooriumist
Arvutustega on hõlmatud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud kehtivad kaitstavad loodusobjektid.
Arvutustega on hõlmatud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud kehtivad kaitstavad loodusobjektid.
FBI (Farmland Bird Index) ehk põllulinnuindeks on gildiindeks, mis kajastab põllumaastikus elutsevate haudelindude seisundit. Põllulinnuindeksi leidmisel on tuginetud 14. haudelinnuliigi arvukuse indeksitele. Sarnane gildiindeks on kasutusel metsade haudelinnustiku seisundi kajastamiseks. FOBI (FOrest Bird Index) ehk metsalinnuindeks leitakse 25 metsadega seotud haudelinnuliigi arvukuse indeksite...
Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 indikaatorite seas on seiratavate liikide ja elupaigatüüpide arv. Seiratavate liikide ja elupaikade arv on järjepidevalt kasvanud, kuid ei kata veel kõiki loodus- ja linnudirektiivi vajadusi.
Loodusdirektiiv (92/43/EMÜ) on Euroopa Liidu looduskaitselist tegevust korraldav õigusakt, mille põhieesmärk on tagada EL jaoks olulise väärtusega looduslike liikide ning elupaikade soodus looduskaitseline seisund. Direktiivi täitmiseks on moodustatud üle-Euroopaline kaitsealade võrgustik Natura2000.
Tänapäeval on punane nimestik eelkõige andmebaas looduses elavate liikide seisundi kirjeldamiseks, lähtudes kas globaalsest või piirkondlikust väljasuremisriskist. See andmebaas on loodushoiu tegevuste kavandamise lähtekohaks.
Looduskaitseseaduse järgi on kaitsealused liigid jaotatud nende ohustatuse järgi kolme kaitsekategooriasse. Kõige ohustatumad liigid kuuluvad I kaitsekategooriasse ning kõige vähem ohustatud III kaitsekategooriasse. I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide nimekirjad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ning III kaitsekategooria liikide nimekiri keskkonnaministri määrusega.
Võõrliigid on inimtegevuse tagajärjel väljapoole oma looduslikku levilat levinud liigid. Invasiivsed on need võõrliigid, kes on suutnud looduses püsima jääda ning oma arvukuse või elutegevusega ohustavad kohalikku elustikku ja kooslusi.
2019. aastal koostatud ülevaade metsaökosüsteemi seisundi indikaatoritest riiklike keskkonnaseirete põhjal.
Eesti topograafia andmekogu (ETAK) 2020. a väljavõtte alusel on Eestis metsamaad 2 342 961 ha ehk 51,8% Eesti territooriumist. Kui Võrtsjärv ja Peipsi järve Eestile kuuluv osa välja jätta, siis katab metsamaa Eestimaast koguni ligi 54%.
Nitraaditundlik on ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 milligrammi liitris, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu. Täiendatud.