Eestis on olnud soodsad tingimused soode arenguks ning siin on kujunenud suur soode mitmekesisus Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu tõttu side mineraalse pinnasega. Kui turbakiht on liigniisketes nõgudes juba tekkinud, kuid see on nii õhuke, et taimede...

EL liikmesriigid peavad pingutama selle nimel, et kõik pinnaveekogumid oleksid vähemalt heas seisundis. Pinnaveekogude reostumisest ohtlike ainetega saab Eestis rääkida eeskätt seoses põlevkivitootmisest tuleneva reostusega Ida-Virumaal alates 1930. aastatest. Põllumajandusest lähtuv märkimisväärsem reostuskoormus (virts, väetised, taimekaitsevahendite jäägid) tekkis aga nõukogude ajal, kui...

Siia tuleb tekst.

Eesti vetevõrk on tihe, sest sademete hulk ületab siin aurumise Vooluveekogud Eestis on tuhandeid vooluveekogusid, kirjanduse andmeil lausa üle 7300, kogupikkusega üle 31 000 km [1]. Eesti Looduse Infosüsteemis on arvel ligi 3000 vooluveekogu [ 2]. Enamik Eesti vooluveekogusid on lühikesed (94,3%), kuni 10 km pikkused [1]. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on Eestis 11 (Eesti Looduse Infosüsteemi...