2019. aastal valminud töö eesmärgiks oli luua metoodika kimalaste seiramiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni erinevate alade ja koosluste kohta.
Analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Ära on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega.
30 päeva kaardi väljakutse (#30DayMapChallenge) jõudis ka Keskkonnaportaali. Soomlasest kaardientusiast Topi Tjukanovi ellu kutsutud uute kaartide loomise väljakutse sai alguse Twitteris 2019. aastal ja toimub igal aastal novembris. 2022. aastal Keskkonnaportaalis ilmunud kaardid valmisid Keskkonnaagentuuri kaardientusiastide käe all.
Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest aastatel 1990-2021 ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.
Eesti looduskaitse statistika andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab vaadata igapäevaselt uuenevaid kaitstavate alade statistilisi näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate objektide tüüpide kaupa.
2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.
Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.
2022. aastal esines keskmisest vähem äikest. 2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis 21% vähem äikest kui perioodil 2005-2021 keskmiselt.
Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.
Analüüsi eesmärk: Anda ülevaade Eestis tekkivate jäätmete kohapealsest käitlusvõimekuse arendamisvajadustest arvestades jäätmetekke trende ja olemasolevaid käitlusvõimekusi. 2016-2021 kogutud andmete põhjal.