Sada aastat tagasi, 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmiseks lumikatte paksuseks mõõdeti Tallinnas 104 cm. Seda loetakse ka Eesti rekordiks.

Muutuvas kliimas on oluline tagada pinna- ja põhjaveekogumite hea seisund. Selleks kaardistame kliimamuutustest mõjutatud veekogud, koondame kogutud andmed ühte andmebaasi ning loome rakenduse, mis kaasab kohalikke elanikke veekogude seiresse.

Pühapäeva, 25. veebruari hommikuks olid Sauga ja Audru jõed tõusnud ööpäevaga enam kui meetri võrra ning veetase Audru hüdromeetriajaamas purustas varasema veebruarikuu rekordi. Lõuna-Eestis on samuti oodata uusi veebruarikuu veetaseme rekordeid ning sulailmade jätkudes kogub suurvesi hoogu juurde.

Ringmajanduse ärimudelil põhinev toodete ringlussevõtt, parandamine, korduskasutamine ja materjalitarbimise vähendamine toetaks Euroopa jõupingutusi kliimamuutuste leevendamisel.

IPCC seitsmenda tsükli esimene sisuline koosolek Istanbulis osutus üle ootuste keerukaks, kui küllaltki lihtsana tundunud tegevuskava koostamine arenes pingelisteks öötundideni kestvateks aruteludeks.

Keskkonnaagentuuril valmis satelliitandmetel põhinev kaugseireteenus – üleujutusalade operatiivne ja statistiline kaardirakendus. Teenuse eesmärgiks on eelkõige siseveekogudest lähtuvate üleujutusalade operatiivne tuvastamine, samas võimaldab teenus saada üleujutuste kohta ka statistilist infot minevikus toimunud üleujutuste kohta.

Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje raames tööd enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 380 000 eurot ja kestavad maikuust augustini, vajadusel kauemgi.

Keskkonnaagentuuri ulukite peaspetsialist Peep Männil avaldas koos Toulouse´i ülikooli teadlase Nathan Ranc’iga rahvusvahelises teadusajakirjas Mammal Research ülevaateartikli Eesti šaakalitest.

Meie üks vastutusvaldkondi Keskkonnaagentuuris on Euroopa Liidu ökomärgise väljaandmine. Alustame uue aasta alguses sarjaga, milles tutvustame iga nädal ühte ettevõtet, mille tooted on saanud Euroopa Liidu ökomärgise (EU EcoLabel).

Jõgeva on pea kindlasti ainus linn Eestis, mille mainimine meenutab kohe ilma – on ju seal meie külmapealinn. Talvel on harilik küsimus hommikuti: „ Aga palju Jõgeval oli?“ Tavainimesele tuleb kindlasti meelde ka ´Jõgeva kollane´, populaarseim kartulisort, mis on “tähtsal kohal ka Eesti kultuuris“, nagu tähendatakse Vikipeedias.