Prokuratuur kahtlustab kolme eraisikut ja nendega seotud kahte ettevõtet suures koguses ebaseaduslikus jäätmeveos Eesti ja Soome vahel 2019. ja 2020. aastal.

Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.

Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.

Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.

2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.

2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.

2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.

2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.

Eesti veekogude puhtusesse plaanitakse lähiaastail investeerida 850 miljoni eurot Praegu on heas seisus pooled Eesti pinnavee- ja kolmveerand põhjaveekogudest. Olukorra parandamiseks allkirjastas keskkonnaminister Madis Kallas tegevuskava, mille järgi vajavad Eesti veekogud lähiaastail 850 miljoni eurost investeeringut. AGNES AASLAID T, 11/10/2022 - 06:33

Praegu on heas seisus pooled Eesti pinnavee- ja kolmveerand põhjaveekogudest. Olukorra parandamiseks allkirjastas keskkonnaminister Madis Kallas tegevuskava, mille järgi vajavad Eesti veekogud lähiaastail 850 miljoni eurost investeeringut.