Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond koostas juba üheksandat aastat järjest kokkuvõtliku teabelehe aasta tegijatest looduses, keda keskkonnaorganisatsioonid tänavu esile tõsta soovivad.
Käesoleva aasta lõpuks soovib Keskkonnaamet värskendada Eestimaa Looduse Infosüsteemi andmeid selle kohta, kus asuvad Eesti metsades metsise elupaigad, olgu need siis kaitstavatel aladel või majandusmetsades.
Keskkonnaamet kutsub üles kõiki puisniitude taastajaid/hooldajaid, valdkonna eksperte ja loodushuvilisi mõtlema sellele, mis tänastes puisniitude taastamispõhimõtetes vajaks muutmist, lisamist või täiendamist.
Keskkonnaamet tuvastas Paldiskis Pakri maastikukaitsealal kooskõlastamata raietööd veekaitsevööndis. Tööd pandi seisma ning juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustas Keskkonnaamet väärteomenetlust.
Praegu Keskkonnaameti valduses olevate veiste näol on tegemist esialgsete projektiloomade järglastega, kes seniajani on olnud talunike kasutuses lepinguga ja hooldanud niiduelupaiku. Kõik 10 veist võõrandatakse korraga kui üks tervikvara.
Selle aasta esimesel tööpäeval 3. jaanuaril oma uutele kolleegidele öeldud videotervituses ütles Keskkonnaameti uus peadirektor Rainer Vakra, et keskkonnateemadega tegelemine on talle südamelähedane ja tööks Keskkonnaameti juhina on varasem kogemus Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehena talle hea ettevalmistuse andnud.
Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige olulisem säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja...
Selleks, et alates aastast 2022 ei oleks prügilatesse ladestatavate olmejäätmete hulgas enam üle 20% biolagunevaid jäätmeid ning ladestamisele ei jõuaks töötlemata segaolmejäätmeid, plaanib Keskkonnaamet muuta prügilate kompleksloa nõudeid.
Jaanuaris 2021 ühinesid Keskkonnaamet ja endine Keskkonnainspektsioon. Ühinemisprotsessis oli oluline roll kõigil töötajatel. Erilist tähelepanu pöörati psühhosotsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele.
Eksperthinnangu aruande järgi on võimalik Hellenurme paisule rajada kalapääs, mis leevendaks paisu negatiivset mõju keskkonnale, kuid ei kahjustaks Hellenurme mõisa kompleksi muinsuskaitselist väärtust. Aruanne on Keskkonnaameti kodulehel kõigile kättesaadav ning kuni 20. jaanuarini ootab amet selle kohta arvamusi ja ettepanekuid.