Lissabonis algab ookeanikonverents
Tänasest kuni reedeni toimub Lissabonis ÜRO algatusel maailmamere konverents. Konverentsiga soovitakse survestada maailma riike astuma otsustavaid samme mere seisundi parandamiseks.
Tänasest kuni reedeni toimub Lissabonis ÜRO algatusel maailmamere konverents. Konverentsiga soovitakse survestada maailma riike astuma otsustavaid samme mere seisundi parandamiseks.
Tänasest kuni reedeni toimub Lissabonis ÜRO algatusel maailmamere konverents. Konverentsiga soovitakse survestada maailma riike astuma otsustavaid samme mere seisundi parandamiseks.
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu (Agrifish) leppis kokku EL-i ning Vahemere ja Musta mere järgmise aasta püügivõimalustes. Langetatud otsuse järgi on Atlandi kalavarudes muutunud kreveti ja tursa olukord, seetõttu lepiti kokku kreveti kohatises püügikeelus ja tursa püügivõimalusi suurendati.
Läänemaal avastati Spithami - Dirhami - Rooslepa - Elbyku - Roosta - Riguldi ligikaudu 11 km pikkuselt rannalõigult tükkis ainet, mis oli valget värvi. Analüüs tegi kindlaks, et tegemist on rasvhapete ja estrite seguga, mis hetkel koristamist ei vaja.
Läänemaal avastati Spithami - Dirhami - Rooslepa - Elbyku - Roosta - Riguldi ligikaudu 11 km pikkuselt rannalõigult tükkis ainet, mis oli valget värvi. Analüüs tegi kindlaks, et tegemist on rasvhapete ja estrite seguga, mis hetkel koristamist ei vaja.
Läänemaal avastati Spithami - Dirhami - Rooslepa - Elbyku - Roosta - Riguldi ligikaudu 11 km pikkuselt rannalõigult tükkis ainet, mis oli valget värvi. Analüüs tegi kindlaks, et tegemist on rasvhapete ja estrite seguga, mis hetkel koristamist ei vaja.
2023. aastal on Tallinnale omistatud Euroopa rohelise pealinna tiitel. Selle raames kutsuvad Tallinna linn ning Keskkonnaagentuur kõiki linlasi elurikkuse kaardistamise talgutele.
Loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.
Mõõdik kirjeldab Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ) määratletud üleeuroopaliselt ohustatud ja haruldaste elupaigatüübid, mille säilimise ja soodsa seisundi peavad liikmesriigid tagama (Natura 2000 alad). Natura 2000 on maailma suurim kaitsealade koordineeritud võrgustik. Liikmesriigid esitavad aruande liikide ja elupaikade seisundi kohta iga kuue aasta järel. Eesti on esitanud neli aruannet; viimane hõlmas perioodi 2019–2024 ning käsitles 60 elupaigatüübi seisundit.
*Antud mõõdikule ei kohaldu suuna hindamise metoodika. "Vale suund" määrati viimase hindamisperioodi suuna alusel.
*Viimase hindamisperioodi Euroopa Liidu andmed ei ole veel avaldatud.
Loodusdirektiiv (92/43/EMÜ) on Euroopa Liidu looduskaitselist tegevust korraldav õigusakt, mille põhieesmärk on tagada EL jaoks olulise väärtusega looduslike liikide ning elupaikade soodus looduskaitseline seisund. Direktiivi täitmiseks on moodustatud üle-Euroopaline kaitsealade võrgustik Natura2000.