Suurem geneetiline varieeruvus võimaldab populatsioonil paremini kohaneda keskkonnas toimuvate muutustega Geneetiline mitmekesisus on pärilikkuseaine (geenide) mitmekesisus. Tavaliselt peetakse silmas liigisisesest või populatsiooni sisest geneetilisest mitmekesisust ehk genofondi. Geneetiline mitmekesisus on loodusele määrava tähtsusega. Suurem geneetiline varieeruvus võimaldab populatsioonil...

Metsade elurikkuse säilimine ehk võime toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilise sidususe tagamist Eesti metsades elab ligikaudu 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni [1]. Kõige rohkem on putukaid (hinnanguliselt ca 10 000), seeni on meil metsas 2000-2500 liiki ja ämblikulaadseid kuni 1000 liiki. Inimesele kõige nähtavamad metsaliigid on...

Kogu maailmas kahaneva elurikkuse üheks peapõhjuseks on maakasutuse muutus, sh ulatuslikult keskkonda kahjustavad põllumajandusviisid. Kuigi me ei taha seda endale tunnistada, on suurt saaki ülimaks seadvad majandamisvõtted kõvasti laastanud ka Eesti maastikke, mulla- ja veekeskkonda ning elurikkust. Väärtuslikud, kuid haavatavad elurikkusesaarekesed põllumajandusmaastikus Ka tavalised...

Maastiku mitmekesisus ja liigirikkus ei ole üksnes väärtus iseeneses, vaid annab põllupidajale väga otsest majanduslikku kasu. Esmapilgul võiks arvata, et kui põldude vahele jätta loodusliku taimestiku ribad, siis ei avalda sealne elustik otsest mõju põllukultuurile. Siiski on paljude uuringutega selgeks tehtud, et see elustik liigub päris usinalt ümbruskonna looduslikest elupaikadest põldudele...