Maa-ameti andmetel toimus 2022. aasta I kvartalis 12 103 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,24 miljardit eurot. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes tehingute arv vähenes 12 protsenti, kuid nende koguväärtus suurenes 8 protsenti. Eelmise kvartaliga võrreldes kahanes nii tehingute arv kui ka koguväärtus neljandiku.

Aasta alguses kinnisvaraturul tehingute arv vähenes, ent hinnakasv jätkus Maa-ameti andmetel toimus 2022. aasta I kvartalis 12 103 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,24 miljardit eurot. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes tehingute arv vähenes 12 protsenti, kuid nende koguväärtus suurenes 8 protsenti. Eelmise kvartaliga võrreldes kahanes nii tehingute arv kui ka… Anu Ots N, 21/04/2022 - 08:01

Maa-ameti andmetel toimus 2022. aasta I kvartalis 12 103 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,24 miljardit eurot. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes tehingute arv vähenes 12 protsenti, kuid nende koguväärtus suurenes 8 protsenti. Eelmise kvartaliga võrreldes kahanes nii tehingute arv kui ka…

Maa-ameti andmetel toimus 2022. aasta I kvartalis 12 103 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,24 miljardit eurot. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes tehingute arv vähenes 12 protsenti, kuid nende koguväärtus suurenes 8 protsenti. Eelmise kvartaliga võrreldes kahanes nii tehingute arv kui ka koguväärtus neljandiku.

Väljasuremisohus lendorava kaitseks moodustab riik 15 uut püsielupaika ja muudab kümne olemasoleva püsielupaiga piire. Suurem osa uusi looduskaitsepiiranguid on kavas kehtestada riigimaal, aga muudatused puudutavad ka erametsaomanikke.

Väljasuremisohus lendorava kaitseks moodustab riik 15 uut püsielupaika ja muudab kümne olemasoleva püsielupaiga piire. Suurem osa uusi looduskaitsepiiranguid on kavas kehtestada riigimaal, aga muudatused puudutavad ka erametsaomanikke. Riik on maaomanikke püsielupaikade kavandamisse kaasanud ning püüdnud nendega leida kompromisse, mis arvestaksid nii maaomanike kui ka lendorava huvidega.

Väljasuremisohus lendorava kaitseks moodustab riik 15 uut püsielupaika ja muudab kümne olemasoleva püsielupaiga piire. Suurem osa uusi looduskaitsepiiranguid on kavas kehtestada riigimaal, aga muudatused puudutavad ka erametsaomanikke. Riik on maaomanikke püsielupaikade kavandamisse kaasanud ning püüdnud nendega leida kompromisse, mis arvestaksid nii maaomanike kui ka lendorava huvidega.

Hommikuni kestnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu läbirääkimistel lepiti kokku, et Eesti kuus laeva saavad Loode- ja Kirde-Atlandil püüda tuleval aastal suuresti samas mahus nagu tänavu.