Kutse infopäevale: kasvuhoonegaaside vood ja süsinikuvarud põllu-, rohu- ja metsamaal
14. jaanuaril kell 11.00–12.30 toimub Eesti Teadusagentuuri infotund, kus tutvustatakse kahe algava uuringu lähteülesandeid.
14. jaanuaril kell 11.00–12.30 toimub Eesti Teadusagentuuri infotund, kus tutvustatakse kahe algava uuringu lähteülesandeid.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) kinnitusel on 2024. aasta globaalselt kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos ja esimene kalendriaasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas rohkem kui 1,5 °C võrra tööstuseelset keskmist. Euroopa Komisjoni nimel pakub Copernicuse kliimamuutuste seire teenust Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), mille teadlased jälgivad kliima...
14. jaanuaril kell 11.00–12.30 toimub Eesti Teadusagentuuri infotund, kus tutvustatakse kahe algava uuringu lähteülesandeid.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) kinnitusel on 2024. aasta globaalselt kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos ja esimene kalendriaasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas rohkem kui 1,5 °C võrra tööstuseelset keskmist. Euroopa Komisjoni nimel pakub Copernicuse kliimamuutuste seire teenust Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), mille teadlased jälgivad kliima...
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhk. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki välisõhk. Välisõhu kvaliteedi paranemine viimase kümnendi jooksul on olnud märkimisväärne, vähendatud on enamike saasteainete taset. Eestis on enamike saasteainete sisaldused välisõhus ühed Euroopa madalaimad ning meie välisõhu kvaliteet on võrreldav põhjamaadega.
Tänavune detsember oli normist soojem, sajusem ja veidi sombusem. Sadas nii lund, lörtsi kui vihma. Sagedasti esines uduvihma.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.
Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 103 looma. Algselt oli see number 90, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks Pärnu-Viljandi ohjamisalal 8 hunti ja Ida-Viru ohjamisalal 5 hunti.
Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.