Riigipüha ajal, 18. aprillil on Keskkonnaameti kontorid ja meie klienditoe telefon suletud.

Riigipüha ajal, 18. aprillil on Keskkonnaameti kontorid ja meie klienditoe telefon suletud.

Alates 2. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2025. aastaks. Internetis kalastuskaardi taotlemine on kõige kiirem ja lihtsam viis. Lisaks saab saata Keskkonnaametile taotluse digiallkirjastatuna meilile @email, posti teel või ise kontorisse kohale tulla.

Alates 2. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2025. aastaks. Internetis kalastuskaardi taotlemine on kõige kiirem ja lihtsam viis. Lisaks saab saata Keskkonnaametile taotluse digiallkirjastatuna meilile @email, posti teel või ise kontorisse kohale tulla.

Alates 2. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2025. aastaks. Internetis kalastuskaardi taotlemine on kõige kiirem ja lihtsam viis. Lisaks saab saata Keskkonnaametile taotluse digiallkirjastatuna meilile @email, posti teel või ise kontorisse kohale tulla.

Uuenduste eesmärk on muuta register kasutajale kiiremaks ja turvalisemaks. Metsaregistrit tehniliste ümberkorraldustööde tegemise ajal 02.05 - 03.05. kasutada ja metsateatiseid esitada ei saa.

Keskkonnaagentuuri iga-aastasest looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti maismaast on kaitse all 19,6% ja kaitsealune ala moodustab riigi kogupindalast 23%. Kokku oli 2022. aasta lõpuks Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) 4 331 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 617 438 ha. Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2 680 ha võrra.

2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku. Ajaloo rekordtasemele on aga jõudnud mineraalvee ammutamine.

2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.

2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269 m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.