Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.

2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seda kinnitas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni värskeim raport, kus rõhutati ka ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud mastaapseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seda kinnitas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni värskeim raport, kus rõhutati ka ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud mastaapseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seda kinnitas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni värskeim raport, kus rõhutati ka ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud mastaapseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside tasemete, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.

2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside tasemete, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.

2023. aasta globaalse kliima ülevaate kohaselt purustati möödunud aastal taas rekordeid kasvuhoonegaaside tasemete, pinnasetemperatuuride, ookeanide soojuse ja hapestumise, maailmamere tõusu ja Antarktika jääkatte ning liustike taganemise osas.

16. september on rahvusvaheline osoonipäev. Täna, 38 aastat tagasi sõlmiti Montreali protokoll, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti ja lõpetada järk-järguliselt seda kahandavate ainete tarbimine ning tootmine.

16. september on rahvusvaheline osoonipäev. Täna, 38 aastat tagasi sõlmiti Montreali protokoll, mille eesmärk on kaitsta osoonikihti ja lõpetada järk-järguliselt seda kahandavate ainete tarbimine ning tootmine.