Roheülemineku indeks võrdleb 27 Euroopa Liidu riigi ning Norra ja Suurbritannia keskkonnahoidlikku arengut seitsme valdkonna 28 põhinäitaja alusel. Täpsem metoodika on leitav siit.
2026. aasta kalaks on valitud lest – merekala, kes võib harvem sattuda ka jõgede alamjooksudele.
Keskkonnaamet on tuvastanud välisõhu filteranalüüsides jaanuaris ülipisikesi koguseid tavapärasest erinevaid radioaktiivseid aineid. Ainete kontsentratsioonid olid väga väikesed ning neist ei ole ohtu inimestele ega keskkonnale.
2026. aasta kalaks on valitud lest – merekala, kes võib harvem sattuda ka jõgede alamjooksudele.
2. veebruaril tähistame rahvusvahelist märgalade päeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte Euroopa mastaabis ainulaadse Tooma sooseirejaama tööst.
Keskkonnaamet on tuvastanud välisõhu filteranalüüsides jaanuaris ülipisikesi koguseid tavapärasest erinevaid radioaktiivseid aineid. Ainete kontsentratsioonid olid väga väikesed ning neist ei ole ohtu inimestele ega keskkonnale.
2026. aasta jaanuar oli viimase 25 aasta üks külmemaid. Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 kraadi (norm -3,1 kraadi), jäädes alla vaid 2010. aastale kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,4 kraadi ja edestades napilt 2016. aastat (-7,7 kraadi). Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6. jaanuaril Jõgeval -26,8 kraadi. Kõige soojem oli aga 3. jaanuaril Ruhnus, +3,1 kraadi.
2. veebruaril tähistame rahvusvahelist märgalade päeva! Et päev saaks väärikalt ära märgitud, avaldame värske kokkuvõtte Euroopa mastaabis ainulaadse Tooma sooseirejaama tööst.
2026. aasta jaanuar oli viimase 25 aasta üks külmemaid. Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,8 kraadi (norm -3,1 kraadi), jäädes alla vaid 2010. aastale kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti -11,4 kraadi ja edestades napilt 2016. aastat (-7,7 kraadi). Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 6. jaanuaril Jõgeval -26,8 kraadi. Kõige soojem oli aga 3. jaanuaril Ruhnus, +3,1 kraadi.
Eurooplased on täna avaldatud kogu Euroopat hõlmava küsitluse tulemuste kohaselt väga mures ekstreemse kuumuse ja teiste kliimamuutuste mõjude, näiteks metsapõlengute pärast. Samuti selgus küsitlusest, et paljud kodanikud ei ole oma kodudes piisavalt valmis toime tulema kuumalainete sagenemise ja tugevnemisega, üleujutuste või veepuudusega.