22. augustil toimus Reykjanesi poolsaarel Islandil vulkaanipurse. Tegemist on juba kuuenda eruptsiooniga regioonis sellel aastal.

Tuuleenergia osakaal Eesti elektritootmises mängib olulist rolli riikliku energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamisel. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostasime koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalse ülevaate.

Möödunud aasta kevadel möödus 25 aastat ajast, kui Eestis alustati statistilise metsainventuuri (SMI) välitöödega. SMI ühe mõõteperioodi pikkus on viis aastat ja kuigi traktivõrku on perioodide lõikes muudetud, proovitükkide ja traktide arvu suurendatud, siis SMI esimese perioodi (1999–2003) alaliste proovitükkide asukohad on jäänud muutumatuks.

Möödunud aasta kevadel möödus 25 aastat ajast, kui Eestis alustati statistilise metsainventuuri (SMI) välitöödega. SMI ühe mõõteperioodi pikkus on viis aastat ja kuigi traktivõrku on perioodide lõikes muudetud, proovitükkide ja traktide arvu suurendatud, siis SMI esimese perioodi (1999–2003) alaliste proovitükkide asukohad on jäänud muutumatuks.

Number suurenes 13 võrra tänu andmete täpsustumisele. Lisaks eelnevale 121 tohib küttida Järva ohjamisalal neli hunti, Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti, Lääne-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti ja Võru ohjamisalal samuti kolm hunti.

Number suurenes 13 võrra tänu andmete täpsustumisele. Lisaks eelnevale 121 tohib küttida Järva ohjamisalal neli hunti, Lõuna-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti, Lääne-Pärnumaa ohjamisalal kolm hunti ja Võru ohjamisalal samuti kolm hunti.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...

2025. aasta esimene kuu kulges talvele ebatüüpiliselt soojalt, väga sajuselt ja sombuselt. Keskmine õhutemperatuur oli 0,9 kraadi ehk 4 kraadi normist soojem (norm -3,1 kraadi). Alates 1922. aastast on see soojuselt 4. kohal ja alates 1991. aastast 2. kohal.

Euroopa merendussektor teeb küll edusamme jätkusuutlikkuse suunas, kuid peab lähiaastatel suurendama oma jõupingutusi, et saavutada ELi kliima- ja keskkonnaeesmärgid, milleks on vähendada energiakasutust, saastamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning paremini kaitsta bioloogilist mitmekesisust.