Täna, 25. märtsil teatati Keskkonnaametile, et Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on tekitatud maapinnale sügavad kahjustused.

Hoolimata Euroopas viimase viie aasta jooksul tehtud seadusandlikest edusammudest, on ringmajandusele üleminekuks vaja veelgi julgemaid meetmeid ja olemasolevate jõulisemat rakendamist. 21. märtsil avaldatud EEA (European Enivironment Agency) ringmajanduse hetkeseisu hinnangu kohaselt vajame otsustavaid meetmeid, et vähendada oluliselt jäätmeid, seada prioriteediks ressursside kasutamise...

Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva, mille eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.

17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.

Juba üle 20. aasta on Keskkonnaagentuuri eluslooduse seireprogrammi osaks igasuvine ööliblikate seire. Eesti oludes annab ööliblikate seire informatsiooni kuni 750 erineva liigi arvukuse muutuste kohta ning vahel harva üllatavad leiud ka pikaaegse kogemusega entomolooge. Just nii läks 2023. aastal, kui teadlased avastasid seire käigus Eestile uue liigi, mille määrang hiljuti kinnitust leidis.

Traditsiooniline õpetajate, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste spetsialistide, loodusretkede juhendajate, omavalitsuste keskkonna- ja planeeringuspetsialistide sügisvaheajal peetav kohtumine ehk keskkonnahariduse konverents toimus seekord 25.-26. oktoobril 2023 Tallinnas. Konverentsi teemaks oli küsimus „Kuidas olla edukas muutuvas kliimas?“. Järelevaadatav on vaid konverentsi esimene päev.

Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, et taastada Lääne-Eestis ja saartel enam kui 200 hektaril elurikkaid puisniite ja rannaniite. Hanke oodatav maksumus on ligikaudu pool miljonit eurot.

Lõheliste kuderahu kaitseks kehtis kalapüügi keeld enamikel lõhejõgedel 20. oktoobrist 30. novembrini. Siiski on ka detsembris paljudel jõgedel lõheliste kaitseks püük keelatud või lubatud üksnes kalastuskaardi omanikele.

Keskkonnaagentuur koostöös valitsemisala asutustega kogub erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ökosüsteemide kohta, mis koondab info maismaaökosüsteemide ökoloogilisest seisundist, surveallikatest ning olulisematest meetmetest seisundi säilitamiseks või parandamiseks.

Käesoleval aastal lubab Keskkonnaamet 15. märtsist 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist kuues maakonnas, kus viimasel kolmel aastal on täheldatud kõige rohkem kevadiste hanekahjustuste esinemist. Need maakonnad on Harju-, Ida- ja Lääne-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa - küttida tohib seal suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle.