Otsing
Otsing
Tulemused otsingule (1942)
Keskkonnaülevaade - mets
Metsamaa katab ligikaudu pool Eesti maismaast ning selle pindalalised muutused on viimastel kümnenditel olnud väikesed.
Keskkonnaülevaade - muld ja maahõive
Eesti muldade head seisundit on säilitanud pigem vähene maa hõivamine tehislike pindadega, lühike kasvuperiood ning kestlike põllumajandusvõtete laialdane kasutamine.
Keskkonnaülevaade - muld ja maahõive
Metsamaa katab ligikaudu pool Eesti maismaast ning selle pindalalised muutused on viimastel kümnenditel olnud väikesed.
Keskkonnaülevaade - välisõhk
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Keskkonnaülevaade - vesi
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Keskmise õhutemperatuuri muutus
Temperatuurimuutus on arvutatud viimase ja esimese normperioodi vahena (6,4 °C−4,9 °C). Temperatuurinormiks loetakse 30 aasta pikkuse normperioodi keskmist temperatuuri. Eestis on kasutusel neli temperatuuri normperioodi: 1901-1930, 1931-1960, 1961-1990, 1991-2020.
Kevad oli soe, kuivapoolne ja lõpus erakordselt päikeseline
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha ülevaade. Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad 20. aprillil, st et ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus on üle +5 °C.
Kevad oli soe, kuivapoolne ja lõpus erakordselt päikeseline
Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha ülevaade. Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad 20. aprillil, st et ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus on üle +5 °C.