Ringmajandus ja jäätmed Eesti eesmärgiks on 2035. aastaks saavutada ringleva materjali määr 30% ning aastaks 2050 asendada lineaarne majandusmudel ehk „tooda-tarbi-viska minema“ ringmajandusega. Ringmajandusele üleminek vähendab survet keskkonnale, tugevdab varustuskindlust ja suurendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Ringluses oleva materjali osakaal on Eestis pikaajaliselt kasvanud ning ületab Euroopa Liidu riikide...

Kestlik toidusüsteem Kestlik toidusüsteem hõlmab toidu tootmist, töötlemist, jaotamist ja tarbimist viisil, mis tagab toidujulgeoleku ning vähendab negatiivset mõju keskkonnale, kliimale ja tervisele. Keskkonnahoidlikus arengus on olulisel kohal nii põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine aga ka loomatervise ja -heaolu parandamine. Eestis on toidusüsteemil muuhulgas oluline roll nii kasvuhoonegaaside...

Riigivalitsemine Eesti eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, tagades samal ajal kvaliteetse ja liigirikka elukeskkonna. Avaliku sektori suurim mõju kliimaeesmärkide saavutamisel tuleneb meetmete ja õigusloome kujundamisest ning toetuste suunamisest, kuid oluline on ka riigiasutuse tegevustest tuleneva keskkonnajalajälje vähendamine. Avalik sektor mõjutab keskkonnahoidlikku arengut tarbimispraktikate ja riigihangete kaudu kui ka oma...

Elurikkus ja maakasutus Elurikkus ja heas seisundis ökosüsteemid on meie ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega, olles meie majanduse ja heaolu vundamendiks. Need tagavad mitmekesised looduse hüved nagu toidu tootmine, välisõhu saasteainete puhverdamine, süsiniku sidumine, veerežiimi reguleerimise või puhkevõimalused ning toetavad nii kliimamuutustega kohanemist kui ka nende leevendamist. Elurikkuse ja maakasutuse valdkonnas laiemalt on...

Transport ja liikuvus Riiklik energia- ja kliimakava suunab Eesti liikuvuse ja transpordi arengut keskkonnahoidlikumate lahenduste poole ning sihttasemed transpordisektorile on toodud ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõus. Ühistransport peab muutuma kasutajatele kättesaadavamaks ja mugavamaks. Selleks tehakse mitmeid taristuinvesteeringuid, sealhulgas uued trammiliinid Tallinnas, multimodaalsed ühistranspordi sõlmpunktid Tallinnas ja Tartus...

Õiglane üleminek Õiglase ülemineku rakendamine on tihedalt seotud üleminekuga fossiilsetel maavaradel põhinevalt majanduselt puhtale energiale tuginevale majandusele. Eestis on fossiilsete kütustega kõige enam seotud piirkond Ida-Virumaa, kus fossiilkütustel põhineva majandusstruktuuri ümberkujundamine mõjutab muuhulgas tööhõivet, sissetulekuid ja leibkondade toimetulekut. Õiglase ülemineku tagamiseks on võimalik kasutada Euroopa Liidu Õiglase...

Teadmistemahukas ja konkurentsivõimeline majandus Euroopa Liit ja Eesti on võtnud suuna tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks, et see panustaks tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku majanduse kujunemisse. Selle eesmärgi saavutamiseks on Euroopa Liit sõnastanud kesksed eesmärgid: ettevõtluse lihtsustamine, konkurentsivõimeliste tööstusharude toetamine, kvaliteetsete töökohtade loomine, tootlikkuse suurendamine, sh digitehnoloogiate abil...

Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine Kliimamuutused on ilmastikurežiimis esinevad ulatuslikud ja pika aja jooksul toimuvad muutused, mis võivad ilmneda nii kohalikul kui globaalsel tasandil. Kliimamuutused võivad olla nii looduslikud (nt 100 000 aastase kestvusega jääaja tsüklid) kui ka inimtekkelised. Kliimamuutuste leevendamisel on järgnevatel aastatel oluline leppida kokku ja viia ellu riigi 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide...

Ruumiloome ja hooned Ruumiloome ja hoonete valdkonna keskkonnahoidlik areng hõlmab tõhusamat energiakasutust, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist, elukeskkonna kvaliteeti ning inimeste heaolu. Strateegilised eesmärgid keskenduvad elukaarepõhisele ehitussektorile, hoonete energiatõhususe parandamisele, ehitusvaldkonna digitaliseerimisele, kestliku ja kvaliteetse elukeskkonna ning eluasemete kättesaadavuse parandamisele. Euroopa Liidu hoonete...

Energeetika 2050. aastaks plaanib riik vastavalt Eesti 2035 strateegiale saavutada kliimaneutraalsuse. Ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks peab Eesti kiirendama taastuvenergia kasutuselevõttu, suurendama elektrifitseerimist ja loobuma põlevkivienergeetikast ehk vaja on põhjalikku elektrisüsteemi ümberkujundamist. Samal ajal tuleb tagada õiglane üleminek, mis säilitab energia taskukohasuse ja toetab majandusarengut põlevkiviregioonis...