Valmis värske kaardilugu ja pikem blogipostitus Eesti linnade soojussaartest
Kuumalainete ajal tiheasustusaladel esinev võimalik soojussaare efekt on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Kuumalainete ajal tiheasustusaladel esinev võimalik soojussaare efekt on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Juuli algas tormiselt ja lõppes kuumalt. Eesti keskmine õhutemperatuur möödunud kuul oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), alates 1922. aastast on see soojuselt 6. koht.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...
Looduskaitseline üritus toimub sel korral Põlvamaal.
Maailma meteoroloogiapäeva teemaks on sel korral osoonikihi kadumine.
Vabatahtliku seire projekti on võimalik panustada tervelt kolm päeva.
Metsa aastaraamat avaldatakse uute andmete saabudes.
Siia tuleb sissejuhatav lause, mida näidatakse ainult nimekirja vaates.
Edaspidi ei ole kaitsealustes parkides vajalik ürituse korraldamiseks taotleda eraldi Keskkonnaameti luba. Ürituse läbiviimiseks piisab, kui saadakse luba maaomanikult või maa haldajalt ning võetakse arvesse pargi kaitse-eeskirja nõudeid.