Kaugseire nõukogu kohtus esimest korda Keskkonnaagentuuris
Võõrustasime Keskkonnaagentuuris kaugseire nõukogu regulaarset kohtumist. Võtsime teatepulga üle nõukogu seniselt juhilt Maa- ja Ruumiametilt.
Võõrustasime Keskkonnaagentuuris kaugseire nõukogu regulaarset kohtumist. Võtsime teatepulga üle nõukogu seniselt juhilt Maa- ja Ruumiametilt.
Võõrustasime Keskkonnaagentuuris kaugseire nõukogu regulaarset kohtumist. Võtsime teatepulga üle nõukogu seniselt juhilt Maa- ja Ruumiametilt.
Võõrustasime Keskkonnaagentuuris kaugseire nõukogu regulaarset kohtumist. Võtsime teatepulga üle nõukogu seniselt juhilt Maa- ja Ruumiametilt.
Kasvuhoonegaasid (KHG) on looduslikku või inimtekkelist päritolu atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Kasvuhoonegaasid (KHG) põhjustavad kasvuhooneefekti, mille tagajärjel toimuvad kliimamuutused. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv). Eesti kõige olulisem KHG on süsinikdioksiid (CO₂), millele järgneb metaan (CH₄), dilämmastikoksiid (N₂O) ja fluorosüsivesinikud (nn F-gaasid). Selleks, et hinnata inimtegevuse mõju loodusele, koostavad riigid igal aastal teaduspõhise ülevaate oma inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja koostavad riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri. Riikliku KHG inventuuri andmeid kasutatakse heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs.
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis Keskkonnaagentuuris analüüs kasutatud patareide ja akude kogumisvõrgustiku hindamiseks ning tõhustamiseks. Selgus, et inimesed on üldiselt teadlikud, et vanade patareide ja akude koht ei ole prügikastis, kuid nende liigiti kogumise määr on jätkuvalt liiga madal. Olukorda saaks parandada tõhusama teavitustööga.
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis Keskkonnaagentuuris analüüs kasutatud patareide ja akude kogumisvõrgustiku hindamiseks ning tõhustamiseks. Selgus, et inimesed on üldiselt teadlikud, et vanade patareide ja akude koht ei ole prügikastis, kuid nende liigiti kogumise määr on jätkuvalt liiga madal. Olukorda saaks parandada tõhusama teavitustööga.
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis Keskkonnaagentuuris analüüs kasutatud patareide ja akude kogumisvõrgustiku hindamiseks ning tõhustamiseks. Selgus, et inimesed on üldiselt teadlikud, et vanade patareide ja akude koht ei ole prügikastis, kuid nende liigiti kogumise määr on jätkuvalt liiga madal. Olukorda saaks parandada tõhusama teavitustööga.
2023. aastal toimus kõre ehk juttselg-kärnkonna seire 19 seirealal, mis paiknesid Lääne, Pärnu, Harju ja Saare maakonnas. Sigimishooaeg oli seekord kahepaiksetele, sh kõrele, raske – külm kevad, pikk põuaperiood ja looduslikud vaenlased olid tõenäoliselt põhjuseks, miks nii mõneski kohas ei loendatud seekord ühtegi isendit.
Eestis on täna 0,6 autot inimese kohta ning praeguse prognoosi järgi liigub meie teedel järgmisel aastal juba miljon autot. See on muljetavaldavalt suur arv ning selle peatamiseks tuleb midagi ette võtta.