Eesti mükoloogiaühing valis tänavu juba üheksandat korda aasta seent. Sel korral anti tiitel tervele seeneperekonnale – perekond juurepessule.

Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2024 kolmeteistkümnes maakonnas. 2024. aastal oli nende lendlus võrreldes eelnevate aastatega enamikes maakondades tagasihoidlikum.

Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Viimase sajandi jooksul on põdra arvukuses leidnud aset kolossaalsed muutused.

Eesti Terioloogia Selts koostöös huvigruppidega on valinud 2025. aasta loomaks põdra (Alces alces). Viimase sajandi jooksul on põdra arvukuses leidnud aset kolossaalsed muutused.

18. jaanuaril 1940 teatas Postimees, et Eesti sai uueks külmarekordiks -42 kraadi. Veidi hiljem saabunud andmed aga kinnitasid, et Jõgevas mõõdeti 17. jaanuaril koguni -44 kraadi. Sellest näidust arvestati maha termomeetri passis fikseeritud lubatud veamäär (0,5 °C) ning nii läks kirja -43,5 °C. Sündinud oli uus rekord!

18. jaanuaril 1940 teatas Postimees, et Eesti sai uueks külmarekordiks -42 kraadi. Veidi hiljem saabunud andmed aga kinnitasid, et Jõgevas mõõdeti 17. jaanuaril koguni -44 kraadi. Sellest näidust arvestati maha termomeetri passis fikseeritud lubatud veamäär (0,5 °C) ning nii läks kirja -43,5 °C. Sündinud oli uus rekord!

Põder on Eesti suurim imetaja ja temaga liikluses kokkupõrkel kaasnevad tõenäoliselt kõige suuremad varalised kahjud ning inimvigastuste tekkimise ja hukkumise oht on suurem kui teiste ulukite puhul. Nii on ta oluline rohevõrgustiku mudelliik, kelle liikumisteede paiknemisega tuleb arvestada transpordi kui ka elamualade ja tööstusparkide arenduste planeerimisel.

Põder on Eesti suurim imetaja ja temaga liikluses kokkupõrkel kaasnevad tõenäoliselt kõige suuremad varalised kahjud ning inimvigastuste tekkimise ja hukkumise oht on suurem kui teiste ulukite puhul. Nii on ta oluline rohevõrgustiku mudelliik, kelle liikumisteede paiknemisega tuleb arvestada transpordi kui ka elamualade ja tööstusparkide arenduste planeerimisel.

Läänemaal avastati Spithami - Dirhami - Rooslepa - Elbyku - Roosta - Riguldi ligikaudu 11 km pikkuselt rannalõigult tükkis ainet, mis oli valget värvi. Analüüs tegi kindlaks, et tegemist on rasvhapete ja estrite seguga, mis hetkel koristamist ei vaja.