Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine. Püünispuude langetamine on üks osa efektiivsest kuuse-kooreüraski tõrjest. Tõrje järgmiseks oluliseks etapiks on üraski paljunemise vältimiseks üraski poolt asustatud puude õigeaegne metsast välja vedamine...

Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusega ehk ECMWF-iga koostöös tegutsev Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS) andis välja ülevaate atmosfääri seisundist maailmas 2024/2025. aasta talvel.

Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusega ehk ECMWF-iga koostöös tegutsev Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS) andis välja ülevaate atmosfääri seisundist maailmas 2024/2025. aasta talvel.

2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seda kinnitas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni värskeim raport, kus rõhutati ka ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud mastaapseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Kahel viimasel aastal Kohtla-Järve piirkonnas korraldatud välisõhu kvaliteedi ja lõhnahäiringu uuringu tulemuste põhjal kohustab Keskkonnaamet piirkonna ettevõtteid koostama tegevuskava lõhnaainete esinemise vähendamiseks.

Kahel viimasel aastal Kohtla-Järve piirkonnas korraldatud välisõhu kvaliteedi ja lõhnahäiringu uuringu tulemuste põhjal kohustab Keskkonnaamet piirkonna ettevõtteid koostama tegevuskava lõhnaainete esinemise vähendamiseks.

Looduskaitseliste tööde teostamise raames on avatud taotluse voor Keskkonnaameti poolt tellitud töödele, et parandada ja/või säilitada kaitstavate loodusobjektide ja kaitsealuste liikide seisundit. Keskkonnaametile taotluste esitamise tähtaeg on 2. aprill 2025.

2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Seda kinnitas Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni värskeim raport, kus rõhutati ka ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud mastaapseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkond ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit esitasid Keskkonnaametile taotlused asustada ka tänavu siseveekogudesse angerjamaime. Lähtudes kehtivast angerja majandamiskavast andis Keskkonnaamet ühekordse loa aprillis klaasangerjate asustamiseks, kuid seadis senisest rangemad nõudmised.