Seisund
IPCC ehk Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu hinnangul on globaalne keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga suurenenud 1,1 °C võrra ning tõus jätkub kiirusega 0,2 kraadi iga 10 aasta kohta. Euroopas on viimase 30 aasta jooksul õhutemperatuuri tõus olnud ligikaudu kaks korda kiirem kui globaalne temperatuuri tõus, 0,5 kraadi iga 10 aastaga.
Euroopa on seega kõige kiiremini soojenev kontinent maailmas. 2022. aastal oli Lääne-Euroopas suvekuude maksimaalsed temperatuurid tavapärasega võrreldes 10 kraadi võrra kõrgemad ning Suurbritannias tõusis temperatuur esmakordselt üle 40°C.
Eesti kohta temperatuuri mõõteandmeid tööstusrevolutsiooni eelsest perioodist ei ole, ent alates 1901. aastast on Eesti keskmine temperatuur tõusnud 1.5°C. See tähendab, et lühema perioodi vältel on Eestis temperatuuritõus globaalsega võrreldes suurem. Keskmine temperatuur oli viimasel normperioodil 6,4°C, ning maksimaalne aastal 2020 8.4°C.
Kliimamuutuste uurimisel on temperatuuri absoluutväärtustest olulisemad anomaaliad. Anomaalia näitab erinevust referentsperioodi keskväärtusest. Negatiivne anomaalia näitab, et vastaval aastal oli referentsväärtusega võrreldes külmem, positiivse anomaalia korral aga soojem. Kuigi Eesti temperatuurid on globaalsetest keskmistest oluliselt madalamad, siis anomaaliaid kasutades on joonisel 2 võrreldud Eesti ja globaalseid temperatuurimuutuseid samadel alustel. Rohkete positiivsete anomaaliate esinemine viimastel aastakümnetel näitab, et meie elukeskkond soojeneb.
Ka väike muutus keskmises temperatuuris võimendab kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid. Kliimamuutuste mõjude vähendamiseks on vajalik vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning kliimamuutuste tagajärgedega toimetulekuks rakendada kohanemise meetmeid.
Mõjurid
Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Inimtekkeline kasvuhooneefekt on aga kliimamuutuse peamine põhjustaja. Inimtegevuse tagajärjel suunatakse atmosfääri soojuskiirgust neelavaid gaase, mida nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Need aga püüavad atmosfääris kinni soojusenergia, mis peaks peegelduma maailmaruumi. Mida rohkem suureneb kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris, seda enam suureneb Maa keskmine temperatuur. Kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt kui inimkond ja ökosüsteem kohaneda suudavad. Looduslikud mõjutajad, näiteks muutused päikeseaktiivsuses või vulkaaniline tegevus, on mõjutanud maakera keskmist temperatuuri väga vähe.
Kasvuhoonegaaside emissioonid on erinevat päritolu, muuhulgas fossilkütuste põletamine, väetamine, loomapidamine, metsa raiumine. Kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis on võrreldes 1990. aastaga langenud ligikaudu 57,3% võrra (sh LULUCF sektor), suuresti tingituna majanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa umbes 0,4%. Elaniku kohta arvestades on aga Eesti Euroopa Liidu riikide keskmisega võrreldes süsinikumahukam ning ühe SKP euro kohta tekib Eestis üle kahe korra rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestis sõltub heitkoguste trend põlevkivielektri konkurentsivõimest, majandustõusudest ja -langustest, sh lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ühiku hinnast. Täpsemad aegread ja võrdlused teiste riikidega on leitavad Euroopa Keskkonnaagentuuri veebilehelt.
Surve
Kasvuhoonegaaside sisaldus Maa atmosfääris on viimaste sadade tuhandete aastate kõrgeimal tasemel. Kõige enam on atmosfääris süsihappegaasi (CO2), mille kontsentratsioon oli aastal 2020 tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga võrreldes 48% kõrgem. Lisaks on olulised kasvuhoonegaasid metaan (CH4), dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) ja fluoritud kasvuhoonegaasid (F-gaasid, inimese leiutatud kemikaalid). Joonisel 4 on näha Eestis tekkivate kasvuhoonegaaside jaotus vastavalt kasvuhoonegaaside inventuurile. Kuigi süsihappegaasi osakaal atmosfääris on kõige suurem, on ühe CO2 molekuli mõju teiste kasvuhoonegaasidega võrreldes oluliselt väikesem. Näiteks on metaan 28 korda, naerugaas 265 korda ja fluoritud kasvuhoonegaasid tuhandeid kordi suurema potentsiaaliga globaalset temperatuuri tõsta. Neid kordajaid arvestades on Eesti kasvuhoonegaaside heitest olulisema mõjuga F-gaasid ning naerugaas.
Suurim kasvuhoonegaaside emissioon nii globaalselt kui Eestis tuleb energeetika valdkonnast. Eestis moodustas põlevkivil baseeruv energeetikasektor 82,8% kasvuhoonegaaside heitkogusest. Arvestades LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit, 52,1%. LULUCF sektorist loe lähemalt siit. Kuna enamik KHG heitkogustest pärineb energeetikasektorist, siis kliimaeesmärke ei ole võimalik täita ilma oluliste muudatusteta energeetika valdkonnas.
Tutvu kasvuhoonegaaside inventuuri andmetega põhjalikumalt.
Mõju
Kliimamuutused on Eestis tajutavamad kui kunagi varem - talved on pehmemad ja sademeterohkemad, suvekuud on muutunud kuumemaks ning kuivemaks. Ekstreemsed ilmastikunähtused leiavad aset suurema sageduse ning pikema kestusega. Näiteks aastane kuumapäevade arv on perioodil 1961-2021 suurenenud 9,5 päeva võrra (Joonis 6). Need on päevad, mil maksimaalne õhutemperatuur on üksikutel või kuni kahel järjestikusel päeval +30°C või kõrgem. Kuumalaine korral on temperatuur on üle +30°C lävendi vähemalt kolmel järjestikusel päeval. 60 aastaga on kuumalainete kogukestus suurenenud 7.1 päeva võrra. Vähenenud on külmalainete esinemine ning uuring Eesti lumikatte kohta näitab 66 aasta jooksul lumikattega perioodi lühenemist keskmiselt 27 päeva võrra.
Prognooside järgi väheneb lume- ja jääkate, suureneb jõgede vooluhulk, sagenevad talvetormid, muutuvad liikide levilad, muutub loomade ja taimede haigusvektorite levik ehk sagenevad nii juba praegu levivad haigused, nagu puukentsefaliit ja -borrelioos, kui ka siiani Eestis vähe levinud haigused.
Põhja- ja Kirde-Euroopas võib kliimamuutustel olla ka positiivseid ilminguid, nagu kütteenergia tarbe vähenemine; põllusaagikuse ja suveturismi kasv ning hüdroenergia potentsiaali tõus.
Kliimamuutuste prognoosimiseks on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariumeid, näiteks Keskkonnaagentuur on koostanud ülevaatliku dokumendi "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100"
Meetmed
Kliimamuutus on globaalne keskkonnaprobleem ning eeldab rahvusvahelist koostööd, mis toimub järgmiste konventsioonide ja kokkulepete alusel:
Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Euroopa kliimamäärus muudab selle kokkuleppe õiguslikult siduvaks. Kliimamäärus seab eesmärgiks ka ühtlase liikumise kliimaneutraalsuse suunas, vähendades 2030. aastaks heitgaaside netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk on aeglustada globaalset soojendamist ning leevendada selle mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
Uurige, mida teeb Euroopa Liit kliimaeesmärkide täitmiseks.