Clone of Keskkonnaülevaade - ilm ja kliima III

Põhisõnumid

• Eesti keskmine temperatuur on tõusnud globaalsest keskmisest enam.
• Kasvuhoonegaaside sisaldus Maa atmosfääris on viimaste aastatuhandete kõrgeimal tasemel. 
• Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside heitkogustest moodustab Eesti osa 0,48%, kuid elaniku kohta on Eesti EL keskmisest 1,6 korda süsinikumahukam.
• Kliimamuutused on tajutavad ka Eestis.
• Kliimaeesmärke ei ole võimalik täita ilma oluliste muudatusteta energeetikas ja transpordis.

• Rohkete positiivsete temperatuurianomaaliate esinemine viimastel aastakümnetel näitab selgelt, et meie elukeskkond soojeneb.
• IPCC ehk Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu hinnangul on globaalne ehk kogu maailma keskmine temperatuur võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga tõusnud 1,1°C. Globaalne temperatuuritõus jätkub kiirusega 0,2°C iga 10 aasta kohta. Oluliste muudatusteta kliimapoliitikas suureneb globaalne keskmine temperatuur aastaks 2100 3,5^oC. Allikas: IPCC, 2023
• Euroopas on temperatuur tõusnud 2,2 °C. Euroopa on kõige kiiremini soojenev kontinent maailmas. Euroopas on viimase 30 aasta jooksul temperatuuri tõus olnud ligikaudu kaks korda kiirem kui globaalne, 0,5°C iga 10 aastaga. Allikas: Copernicus Climate Change Service, 2023
• Eesti kohta temperatuuri mõõteandmeid tööstusrevolutsiooni eelsest perioodist kogu ulatuses ei ole, ent 1901-1930 aastate keskmisega võrreldes on Eesti keskmine temperatuur tõusnud 1,5°C. See tähendab, et lühema perioodi vältel oli Eestis temperatuuritõus globaalsega võrreldes suurem. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023

Kliimamuutused on tajutavad ka Eestis.

• Suved on muutunud kuumemaks. +30°C või kõrgema temperatuuriga päevade arv on 60 aastaga suurenenud 9,5 päeva ning kuumalainete kogukestus pikenenud nädala võrra. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023
• Talved on muutunud soojemaks. -26°C või madalama temperatuuriga päevade arv vähenenud 5,5 päeva ning külmalainete kogukestus on lühenenud 3,7 päeva võrra. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023
  Uuring Eesti lumikatte kohta näitab 66 aasta jooksul lumikattega perioodi lühenemist keskmiselt 27 päeva võrra. 
• Kliimamuutuste prognoosimiseks kasutatakse erinevaid mudeleid ja stsenaariume. Eesti tuleviku kliima kohta saab ülevaate Keskkonnaagentuuri koostatud aruandest "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100". Kliimaprojektsioonid uuendatakse aastaks 2027.

• Kasvuhoonegaaside sisaldus Maa atmosfääris on viimaste aastatuhandete kõrgeimal tasemel. Allikas: NASA, 2023
• Kõige enam on atmosfääris süsihappegaasi (CO₂), mille sisaldus atmosfääris on inimtegevuse tulemusena  tööstusrevolutsiooni eelse perioodiga võrreldes suurenenud 50%. Allikas: NASA, 2023
• Metaani (CH₄) sisaldus atmosfääris on 200 aastaga enam kui kahekordistunud. Teadlaste hinnangul on metaani mõju globaalsele temperatuuri tõusule 20-30%. Allikas: NASA, 2023
• Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa 0,48%. Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur, 2021
• Elaniku kohta arvestades on Eesti Euroopa Liidu riikide keskmisega võrreldes 1,6 korda süsinikumahukam ning ühe SKP euro kohta tekib Eestis üle kahe korra rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui Euroopa Liidus keskmiselt. Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur, 2021
• Eestis sõltub kasvuhoonegaaside heitkoguste trend taastuvenergia arengust Eestis ja Põhjamaades, põlevkivielektri konkurentsivõimest, majandustõusudest ja -langustest, sealhulgas lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ühiku hinnast.
• Kasvuhoonegaaside heitkogused on Eestis langenud põhiliselt tingituna majanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses.

• Suurim kasvuhoonegaaside emissioon nii globaalselt kui Eestis tuleb energeetika valdkonnast. Kliimaeesmärke ei ole võimalik täita ilma oluliste muudatusteta energeetikas ja transpordis.
• Eestis moodustas põlevkivil baseeruv energeetikasektor 52% kasvuhoonegaaside heitkogusest (arvestades LULUCF sektorit). LULUCF sektorit arvestamata oli energeetika osakaal kasvuhoonegaaside heitest 64%. Allikas: Kasvuhoonegaaside inventuur, 2021
• LULUCF sektor on muutunud kasvuhoonegaaside sidujast heitjaks. Kui 2010. aastal sidus see sektor ligikaudu 4,8 mln t CO₂ ekv, siis 2021. aastal oli LULUCF sektori heide ligikaudu 2,9 mln t CO₂ ekv. Allikas: Kasvuhoonegaaside inventuur, 2021

Lisada: Miks heitkogused pidevalt kasvavad - majanduskasv, rahvastikukasv, tarbimise, sh energia tarbimise suurenemine jne.

Meetmed

• Kliimamuutus on globaalne keskkonnaprobleem ning eeldab rahvusvahelist koostööd, mis toimub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe alusel.
• 2015. aastal leppisid kõik maailma riigid esimest korda kokku ühistes pingutustes hoida üleilmne temperatuuri tõus selgelt alla 2^oC ja võimaluse korral kuni 1,5^oC ning tegeleda kliimamuutuste mõjuga.
• 2019. aastal sõlmitud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
• 2021. aastal vastu võetud Euroopa kliimamäärus muudab selle kokkuleppe õiguslikult siduvaks. Kliimamäärus seab eesmärgiks ka ühtlase liikumise kliimaneutraalsuse suunas, vähendades 2030. aastaks heitgaaside netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
• Pakett "Eesmärk 55"  õigusaktidega kehtestas Euroopa Liit meetmed, mida on vaja võtta heitkoguste vähendamiseks. Need meetmed on näiteks: taastuvenergia edendamine, energiatõhususe parandamine, CO₂ eemaldamise parandamine, transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmine. Uurige lähemalt, mida teeb Euroopa Liit kliimaeesmärkide täitmiseks.
• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungijärk (COP28) toimus 13. detsembrini 2023. Lepiti kokku, et aastaks 2030 kolmekordistab kogu maailm taastuvenergia tootmisvõimsust, vähendatakse järk-järgult söeenergiat ning kiirendatakse jõupingutusi heitevabade energiasüsteemide kasutuselevõtuks, et hiljemalt sajandi lõpuks minna üle heiteta või vähese CO₂-heitega kütusele. Eesmärgiks on vähendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet 43% võrra 2030. aastaks ja 60% võrra 2035. aastaks võrreldes 2019. aasta tasemega ning CO₂ neutraalsus saavutada 2050. aastaks.
• Rohereformi tegevusplaan 2023-2025 kohaselt on Eesti eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust aastaks 2030 80% ning aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus. Eesmärgi saavutamist toetavad näiteks üleminek taastuvenergiale, hoonete soojustamine, transpordi elektrifitseerimine, ühistranspordi areng, muutused põllumajanduses.