State of Environment - water

• Surface water includes all inland water that stands or flows on the surface, as well as coastal and territorial waters. Estonia’s surface water bodies are divided into 744 distinct water units.
• The condition of Estonia’s surface water bodies has not improved. According to 2023 data, only 52% were in good overall status. The main reasons for poor or less favourable status were eutrophication (nutrient enrichment), damming, and the presence of hazardous substances in fish (such as mercury and cadmium).
• The ecological status of Estonia’s surface water bodies is better than the EU average. During the last assessment period (2015–2021), 53% of Estonia’s surface water bodies were in at least good ecological status, compared to only 37% in the European Union. At least good ecological status means that human-induced changes in biological indicators are minor or absent—for example, the absence of dams on rivers.
• Only 10.6% of all surface water bodies in Estonia, and 40.1% of those assessed, have been classified as having at least good chemical status (83% of surface water bodies’ chemical status remains unassessed). Across the EU, 29% of surface water bodies were in at least good chemical status during the same period, with 13.5% unassessed. The main reasons for failing to achieve good chemical status were persistent pollutants such as mercury and brominated flame retardants (synthetic chemicals created by humans). If these substances were excluded, up to 80% of EU surface water bodies would be considered to be in at least good overall status. Explore further data from European countries here.

Detailsema ülevaate pinnavee seisundist Eestis, sh interaktiivsed kaardid, leiad Keskkonnaagentuuri kaardiloost. Rohkem infot pinnavee seisundi hindamise kohta loe siit.

• Eesti mageveevarude seisund on üldiselt piisav rahvastiku ja majanduse vajaduste katmiseks. Euroopa Liidu riikidega võrreldes oleme taastuvate sisemiste mageveevarude poolest elaniku kohta neljandal kohal. Tutvu riikide veevarude andmetega siin.
• Eesti mageveevarude rohkus tuleneb peamiselt klimaatilistest tingimustest ja väikesest elanike arvust. Eesti asub veerohkes piirkonnas, kus sademete hulk ületab aurumise. Aastane sademete hulk ulatub siin 600–750 mm-ni, millest hinnanguliselt 45-50% moodustab äravool ehk uuenev pinnaveevaru, umbes 40% aurustub ning ülejäänud jõuab põhjavette. Pinnavee äravoolu andmed on leitavad siit.
• Kliimamuutused mõjutavad nii veekogumite seisundit kui vee valdkonda laiemalt. Muutuv kliima võib kaasa tuua pikemad ja sagedasemad põuad, veerohkemad talved, üleujutuste sagenemise, meretaseme tõusu Eesti rannikutel, jääkatte vähenemise, võõrliikide olulisuse suurenemise veeökosüsteemides. Erinevate parameetrite koosmõjul on valdkonnale veelgi olulisem mõju, näiteks vee temperatuuri tõusuga suureneb hapnikuvaegus, mis kiirendab eutrofeerumise protsesse. Teadusuuringud näitavad, et Läänemere aasta keskmine pinnatemperatuur on perioodil 1950-2020 tõusnud 0,3-0,4 °C dekaadi kohta. Kliimamuutuste mõjust järvede koormusele ja kihistumisrežiimile saab lugeda siit ning üldise ülevaate ilma ja kliima teemadest leiab keskkonnaülevaatest.
• Nitraaditundlikul alal (NTA) on põhjavesi hüdrogeoloogiliselt halvasti kaitstud. NTA-l asuvad karstivormid, sealne pinnakate on õhuke ning puuduvad reostuse levikut takistavad savikad veepidemed, mistõttu nitraat leostub kergesti põhjavette. Alates 2010. aastast on NTA põhjavee keskmine nitraadisisaldus tõusnud 61%. Kuna põhjavesi toidab pinnavett, on nitraadid ja muud saasteained pidevas ringluses, mis ohustab pinnaveekogude seisundit. Loe edasi siit.
• Väljaspool NTA-d on põhjavesi enamasti hästi kaitstud, muuhulgas kaitseb põhjavett potentsiaalsete saasteainete eest heas seisundis muld. Rohkem teavet mulla teemadel leiate siit.
• Läänemere seisundit mõjutavad geomorfoloogilised iseärasused, näiteks vähene ja kitsas ühendus ookeaniga, aeglane veevahetus, mis pärsivad mere võimet tasandada inimtegevusest ja muudest teguritest tulenevaid negatiivseid survetegureid. Lisaks on selle suur valgala (ala, millelt voolab merre vesi), merest endast neli korda suurem ja reostuskoormus merele suur. Loe edasi siit.

• Eesti vete seisundit  mõjutavad peamiselt põllumajandus, tootmine ja tööstus ning vooluveekogumite paisutamine.
• Veekasutuse indeks (Water exploitation index plus, WEI+) näitab riikide vee kasutamise säästlikkust. Eesti veekasutuse indeks oli EEA andmetel 2019. aastal 5,44%, jäädes oluliselt alla kriitilise veevaru kasutuspiiri (20%). Siiski on vee jaotumine ja tarbimine Eestis piirkonniti ebaühtlane, mistõttu on veekasutus teatud piirkondades omada olulist mõju veekvaliteedile. Euroopa ülevaatega saab tutvuda EEA kokkuvõttes.
• Enamikes Eesti asulates ja ettevõtetes kasutatakse põhjavett ning meil kehtestatud põhjaveevarud on suuremad kui nende varude piires toimuv põhjaveevõtt. Põhjavee tarbimine joogi- ja olmeveena on stabiilne ning ei ohusta põhjavee keemilist ega koguselist seisundit. Erandiks on Viimsi vald ja Ida-Viru piirkond. Viimsi vallas põhjustab põhjavee ületarbimine ohu merevee sissetungiks nendesse kihtidesse, kust täna joogivett ammutatakse, muutes vee soolaseks ja kõlbmatuks. Ida-Viru piirkonnas on probleemiks põlevkivikaevanduste kuivana hoidmine, milleks pumbatakse põhjavett välja hinnanguliselt neli korda rohkem, kui looduslikud ressursid võimaldaksid (2023. aastal 479 269 m³/d). See mõjutab nii põhjavee keemilist kui ka koguselist seisundit ning kogu piirkonna veerežiimi. Näiteks Kvarternaari Vasavere põhjaveekogumi puhul mõjutab veehaaretest võetav suur veekogus põhjaveest sõltuvaid piirkonna Martiska ja Kuradijärve veetasemeid. Loe põhjaveekasutusest edasi põhjaveevarude ja -bilansi aruannetest.
• Pinnavett kasutatakse Tallinna ja Narva veevarustuses ning Eesti suurima veevõtu (61% kogu veekasutusest) moodustab elektrijaamade jahutusvesi Ida-Virumaal, mis võetakse peamiselt Narva jõest. Jahutusprotsessis ei muutu vee keemiline koostis, vaid see juhitakse tagasi jõkke, mistõttu ei arvestatud seda selles ülevaates veekasutuse hulka (vt. veekasutuse graafik). Siiski võib tagasijuhitava vee temperatuur olla jõeveest kõrgem. 

Pinna- ja põhjaveevõtu kõige värskemad andmed on leitavad siit veekasutuse koondülevaated siit.

• Eesti veekogumite reostuskoormus pärineb peamiselt põllumajandusest, mis on üks peamisi surveallikaid nii pinnaveele kui põhjaveele. Koormus tuleneb peamiselt taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest. Põllumajanduse toitainete koormus veekogudele moodustab 84% kogu lämmastiku- ja 79% fosforikoormusest. Sellele lisandub koormus sõnnikuhoidlatest, mis on vastavalt veel 6% ja 8% kogu koormusest. Loe edasi siit.
• Heitveega ehk puhastatud reoveega keskkonda juhitud toitainete koormus on oluliselt vähenenud, kuid langustrend on stabiliseerunud. Viimase 30 aasta jooksul on reostuskoormus Eestis märkimisväärselt langenud – võrreldes 1992. aastaga on heitveest pärinev lämmastiku koormus vähenenud enam kui neli korda ja fosfori koormus üle 13 korra. Selle muutuse taga on ENSV-aegse suurtööstuse tegevuse lõppemine, rahvastiku vähenemine, rangemad nõuded reovee kogumisele ja puhastamisele, ulatuslikud investeeringud reoveepuhastite rajamisse ja uuendamisse ning tõhusamate reoveepuhastusprotsesside kasutuselevõtt. Tutvu heitvee koormusandmetega edasi siin ning reoveepuhastusest loe edasi Reoveepuhastuse käsiraamatust. 
• Perioodil 2020-2023 suurenes Eesti põldudel kasutatud lämmastiku kogus eelnenud seitsme aastaga võrreldes 16%, ning Eurostati võrdluse kohaselt on Eestis mineraalväetiste kasutuskogused kasvanud rohkem kui teistes liikmesriikides. Maailmapanga andmetel kasutati 2021. aastal haritava maa pindalaühiku kohta mineraalväetisi Euroopa Liidu riikidest Eestist vähem vaid Soomes (Eestis 103,5 kg/ha, Euroopa Liidus keskmiselt 150,9 kg/ha). Taimekaitsevahendeid kasutatakse siin FAO andmetel põllumajandusmaa hektari kohta arvestades hinnanguliselt kolm korda vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt, millega paikneme Euroopa Liidu riikide võrdluses kolme kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas.

Erinevate saasteainete reostuskoormustega saab tutvuda EstModel`i veebirakenduses.

• Paisudel on oluline negatiivne mõju jõgede ökosüsteemile, seal paiknevatele liikidele ning jõgede füüsikalis-keemilistele omadustele. Eesti jõgedel on loendatud üle 1000 paisu, millest 75% on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt liikide seisundit. Paisud jagavad jõe isoleeritud lõikudeks, takistades kalade ja muu elustiku liikumist kudemis-, toitumis- ja elupaikadesse. Paisutatud jõelõikudel asendub jõeline elupaik järvelise elupaigaga ning paisjärvest allavoolu muutub jõe temperatuurirežiim. Loe paisude teemal edasi siit.

• Puhas magevesi on eluks hädavajalik ning veekogumite hea seisundi säilimine järgnevatele põlvkondadele ülioluline.
• Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization, WHO) andmetel sureb igal aastal maailmas hinnanguliselt pool miljonit inimest saastunud vee kaudu levivatesse haigustesse. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmetel on veestress Euroopas juba reaalsus ning mõjutab iga-aastaselt 20% Euroopa territooriumist ja 30% elanikest. Veestress on olukord, kus ei ole piisavalt kvaliteetset vett rahvastiku ja keskkonna vajaduste katmiseks. Loe edasi siit.
• Heas seisundis ja elurikkad veeökosüsteemid pakuvad elutähtsaid looduse hüvesid. Ökoloogilise seisundi halvenemisega väheneb ka looduse võime neid hüvesid pakkuda. Veeökosüsteemide poolt pakutavad hüved on näiteks inimeste, tööstuse ja looduse varustamine kvaliteetse veega, vee puhastamine, erosiooni tõkestamine, süsiniku hoiustamine või rekreatsioon (ujumine, loodusvaatlused, harrastuskalapüük jne). Paraku on EEA andmetel enamik Euroopa Liidus kaitstavatest vee-elupaikadest ja veeliikidest hinnatud halba või väga halba looduskaitselisesse seisundisse ning Eestis paiknevatest seitsmest loodusdirektiivi vee-elupaigatüübist on hinnatud neli soodsasse ning kolm ebasoodsasse seisundiklassi. Ökosüsteemidest loe edasi siit.
• Oluliseks probleemkohaks on pinnaveekogumite eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine. Kahe viimase aruandlusperioodi võrdluses on järvedes eutrofeerumise tase suurenenud ligikaudu 14% ning rannikumeres ligikaudu 7%. Viimasel perioodil hinnati esmakordselt ka territoriaalmere seisundit, mis on 100% ulatuses eutrofeerunud (kogu Läänemeri on tunnistatud eutrofeerunuks). Loe edasi siit. 

• Euroopa Liidus on magevee- ja mereressursside kaitsmiseks ja majandamiseks loodud kaks peamist õigusraamistikku – veepoliitika raamdirektiiv (VRD) ja merestrateegia raamdirektiiv (MSRD). Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ) on kehtestatud maismaa pinnavee, üleminekuvee, rannikuvete ja põhjavee kaitse raamistik, mille eesmärk on tagada kõikide pinna- ja põhjaveekogumite vähemalt hea seisund hiljemalt 2027. aastaks. Merestrateegia raamdirektiiv (2008/56/EC) on ELi integreeritud merenduspoliitika keskkonnasammas, mis loodi eesmärgiga edendada ELi meremajanduse kestlikku arengut ja pakkuda ühtlasi liidu merekeskkonnale paremat kaitset. Direktiivi eesmärk oli saavutada 2020. aastaks Euroopa Liidu mereala hea keskkonnaseisund, jätkata mereala kaitset ja säilitamist ning hoida ära selle seisundi edasine halvenemine. Veekaitsest ja -majandusest Euroopa Liidus loe põhjalikumalt siit.
• Reovee puhastamise nõuded tulevad Euroopa Liidus asulareovee puhastamise direktiivist. Eesti seadusandlus reguleerib reovee kogumist ja puhastamist Veeseaduse ning Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning selle alamaktidega.
• Ajakohane ja õigeaegne teave vee kvaliteedi ja koguse kohta on kriitilise tähtsusega võimaldamaks riigil oma vett tõhusalt hallata. Muutuste märkamiseks veekogumite seisundis on oluline roll regulaarsel riiklikul seirel. Põhjaveeseiret tehakse Eestis riikliku keskkonnaseire programmi põhjaveeseire allprogrammi raames ning see hõlmab kõigi 31 põhjaveekogumi keemilist ja koguselist seiret. Suurema põllumajandusliku mõju ja piirkonna geoloogiliste tingimuste tõttu on NTA seirevõrk teiste aladega võrreldes tunduvalt tihedam. Pinnaveekogudes toimub iga-aastaste trendide jälgimiseks püsiseire püsiseirejaamades ning kuue aastase rotatsiooniga seisundiseire kõigil suurematel voolu-, seisuveekogudel ja rannikuvees (veekogumitel veepoliitika raamdirektiivi (VRD) tähenduses). Seireandmete ja -aruannetega saab tutvuda keskkonnaseire infosüsteemis. Loe veeseirest edasi siit.
• Vee seisundi säilitamiseks ja parandamiseks on vajalik vähendada toitainete ja ohtlike ainete reostuskoormuseid veekeskkonnale nii hajus- kui punktreostusallikatest. Kuna nõuetekohaselt puhastamata reovee veekogusse juhtimine või pinnasesse immutamine mõjutab negatiivselt nii pinna- kui põhjavee kvaliteeti ning võib ohustada inimeste tervist, on oluline roll nõuetekohasel reoveekäitlusel ning põllumajanduse mõju vähendamiseks on oluline kestlike põllumajanduspraktikate rakendamine. Näiteks on Veeseaduse alusel NTA-l kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded. Põllumajanduse ja veekaitse meetmetest loe edasi siit.
• Juba kahjustunud veekogumites viiakse läbi taastamistegevusi. LIFE IP CleanEST projekti fookus on Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisel ning põhilisteks tegevusvaldkondadeks jääkreostuse ohutustamine, ökosüsteemide hüvede väljaselgitamine ja taastamine, lahenduste väljatöötamine põllumajandusest keskkonnale tuleneva surve vähendamiseks, reovee kohtkäitlussüsteemide korrastamise vajaduste väljaselgitamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine.  
• Efektiivsete meetmete rakendamine veemajanduses on võtmetähtsusega tagamaks kvaliteetse vee olemasolu loodusele, inimesele ja tööstusele aga ka järeltulevatele põlvkondadele.
• Eesti veemajanduskavadega tutvu Kliimaministeeriumi veebilehel.