State of Environment - species

Key messages

• Species listed under the Habitats Directive are in better condition in Estonia compared to the European Union average.
• The abundance of forest birds has declined by an estimated 15% since the year 2000, but this decline has stabilized over the past five years.
• The number of farmland breeding birds has decreased by about one-third during the same period, and this downward trend is observed across Europe.
• The loss of biodiversity negatively impacts food production, the sustainability of essential ecosystem services, and the economy more broadly.
• To preserve biodiversity, maintain healthy ecosystems, and ensure the viability of species populations, 20.8% of Estonia's land area (including large lakes) has been placed under protection, along with 568 species of plants, fungi, and animals.

Status

• Loodusdirektiivi liikide ehk üleeuroopalise tähtsusega liikide looduskaitseline seisund on Eestis paranenud.
• Eestis on 100 Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades nimetatud Euroopas ohustatud liiki, mille kaitse ja säilimise Eestis peab tagama. olme hindamisperioodi jooksul on oluliselt paranenud nii liikide seisund kui teadmised seisundist. Soodsas seisundis liike oli 2007. aastaks hinnanguliselt 26%, 2013. aastal 54% ja 2019. aastal 56%. Kõige paremas seisundis olid Eestis imetajad, väikseim osakaal soodsas seisus liike oli aga kahepaiksete ja roomajate rühmades. Loe edasi siit.
• Euroopa Liidus tervikuna oli viimase hindamisperioodi andmetel soodsas seisundis vaid 23% hinnatud liikidest ning eelneva hindamisperioodiga (2007-2012) võrreldes seisundimuutust toimunud ei olnud. Paraku oli 37% liikidest endiselt halvas või ebapiisavas seisundis. See tähendab, et nende asurkondade elujõuline säilimine pole tagatud ka Eestis. Allikas: EEA, 2021
• Eesti on asukoha tõttu paljude liikide levila piiril, mistõttu on meil liike võrreldes põhja-, lääne- ja idapoolsete aladega rohkem. Eestis on eElurikkuse andmetel teada ligikaudu 40 000 liiki. Liikidest ja nende levikust loe edasi Loodusveebist.

The Habitats Directive (92/43/EEC) is a legal act that governs nature conservation activities within the European Union, with the main goal of ensuring a favourable conservation status for natural species and habitats of significant value to the EU.
To implement the directive, a pan-European network of protected areas called Natura 2000 has been established.
Article 17 of the directive stipulates that every six years, each Member State must submit a formal report on the status of species and habitats. The most recent assessment period was 2013–2018. This includes overall conservation status assessments of species evaluated during three reporting periods. An overview of ecosystem status can be found in the ecosystem assessment.

• Based on the most recent regional assessment of Red List species (2017–2019), 48.9% of the assessed species in Estonia are in favourable status, 3.8% are near threatened, 7.5% are threatened, 0.9% are extinct, and for 38% of species, data were insufficient for evaluation. Source: Estonian Environmental Board, 2021.
• Assessing species extinction risk, or threat level, is one of the most important scientific foundations for biodiversity conservation. Its aim is to provide an overview of extinction risks for various species in a region and the threats causing them. The Red List serves as a basis for organizing species protection and planning conservation measures. Read more here, and global data can be found on the IUCN (International Union for Conservation of Nature) website.

• The long-term population trend for wolves, lynxes, and bears is increasing.Over the 10-year period from 2013 to 2023, the number of litters has grown by 95% for wolves, 122% for lynxes, and 53% for bears.
• The status of the bear population can be considered very good, with its numbers showing signs of stabilization.
• The wolf population saw a significant increase in 2023 compared to the previous year, mainly due to limited hunting in 2021.
• The number of female lynxes with offspring has shown a clear increase for the third consecutive year, and the conservation status of the population is favourable. Due to the poor status of the lynx population, hunting was banned starting in 2016, but the population has now reached a level that allows the resumption of hunting. However, due to the decline in roe deer numbers and the increase in wolf populations, a slowdown in lynx population growth is projected.

Read more about game animal populations and hunting here (in Estonian) and explore the interactive game hunting statistics here (in Estonian).

Factors

• IPBES (The Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services) hinnangul on inimese tegevuse tõttu üle maailma väljasuremisohus rohkem liike kui eales varem. Ohustatud on keskmiselt 25% hinnatud looma- ja taimeliikidest, umbes miljon liiki on väljasuremisohus – näiteks 41% kahepaiksetest, 39% mereimetajatest, 34% okaspuudest, 33% korallidest jne. Üleilmselt on liikide väljasuremine viimase 10 miljoni aasta keskmisest kümneid kuni sadu kordi kiirem. Eesti looduskeskkond on osa laiemast ökosüsteemist, kus liikide säilimist mõjutavad muutused levilas. Seega, liikide seisundi halvenemine laiemalt pärsib nende hea seisundi säilitamist lokaalselt.
• Maismaa- ja mageveeökosüsteemide jaoks on alates 1970. aastast olnud suurim mõju loodusele maakasutusel (peamiselt põllumajanduse laienemine), millele järgnevad loomade, taimede ja teiste elusorganismide ülemäärane tarbimine, näiteks saagi korjamine, küttimine ja kalastamine. Mereökosüsteemides on suurima mõjuga olnud eeskätt kalapüük, millele järgneb merealade kasutuse muutumine. 
• Kliimamuutus on avaldanud elurikkusele olulist mõju, sealhulgas liikide levikule, populatsioonide muutusele, koosluste struktuurile ja ökosüsteemide funktsioonidele. Vaatlusandmete põhjal on need tagajärjed mere-, maismaa- ja mageveeökosüsteemidele kiirenemas ning avaldavad juba mõju põllumajandusele, vesiviljelusele, kalavarudele ja looduse poolt inimestele pakutavate hüvedele. Näiteks on talvise temperatuuri tõus soodne siia saabuvatele võõrliikidele. Ilma ja kliima teemadel loe edasi siit.
• Rahvusvaheline kaubandus ja liikuvus soodustavad invasiivsete liikide levikut mis on üleilmse elurikkuse kao üks viiest peamisest põhjusest. Kaubandusega levivad võõrliigid nii tahtlikult (näiteks aiandustaimed) kui ka tahtmatult (näiteks kaupadega levivad kahjurputukad ja umbrohud).

IPBES ülemaailmse hindamisaruandega elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste kohta saab tutvuda siin ning selle eestikeelse kokkuvõttega siin.

Pressure

• Liikide hea seisundi tagamiseks on kõige olulisem elupaikade säilitamine ja taastamine. Liikide seisundit mõjutavad negatiivselt maakasutuse muutus, sellega kaasnev elupaikade kadu ja nende seisundi halvenemine, elupaikade killustumine, maastikuelementide kadumine, intensiivne metsade majandamine jne. Keskkonnaagentuuri ELME projektis teostatud analüüsi tulemusel on Eestis kõige viletsam olukord põllumajanduslikes ökosüsteemides ja niitudel. Loe ökosüsteemide ülevaatest edasi siit.
• Intensiivpõllumajandus ja sellega kaasnev taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamine on oluline surveallikas eeskätt nende liikide seisundile, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest.  Eestis on taimekaitsevahendite sisaldused põllumuldades vähenenud ning FAO andmetel on Eesti põllumajandusmaa hektari kohta arvestades kolme kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas Euroopa Liidus, siin lisatakse ühele hektarile hinnanguliselt kolm korda vähem pestitsiide kui Euroopa Liidus keskmiselt. Loe mulla ja maahõive teemadel edasi siit.
• Invasiivsed liigid on oluliseks surveallikaks kohalike liikide hea seisundi säilimisele. Eesti looduses on 01.01.2024 seisuga võõrliike registreeritud kokku 1003. Kuna aga võõrliikide süstemaatiline seire ja inventuurid puuduvad, võib nende hulk olla hinnanguliselt üle 2000. Nendest invasiivseks loetakse 66 ning potentsiaalselt invasiivseks 71 liiki, enamiku invasiivsus on määramata. Liigirühmadest on enam võõrliike taimede (75%), sh õistaimede hulgas (74%), millele järgnevad lülijalgsed (ca 16%). Üks tuntum ja tülikam grupp võõrliike on karuputked, mida on meil üleriigiliselt tõrjutud enam kui 15 aastat. Loodusele on sellega tagasi võidetud üle 700 hektari. Invasiivsete võõrliikide põhjustatud globaalne majanduskahju on IPBES hinnangul viimase 50 aasta jooksul (1970-2020) iga kümnendiga neljakordistunud. 2017. aastal hinnati globaalne majanduskahju 162,7 miljardile USA dollarile aastas, ületades 54 Aafrika riigi sisemajanduse kogutoodangu (SKT). Loe võõrliikidest edasi siit.

?     Do you know what an alien species and an invasive species are?

• Alien species are species that have spread outside their natural range due to human activity. Invasive species are those alien species that have managed to establish themselves in the wild and, through their abundance or activity, threaten local biodiversity and ecosystems. Sometimes, species are also considered invasive if they have a significant economic impact and/or affect human health.

Impact

• Ökosüsteemid on IPBES hinnangul muutumas üha ühetaolisemaks nii hooldatud kui ka looduslike koosluste puhul ja seda kõikides maailma piirkondades. Elurikkuse vähenemine mõjutab aga ökosüsteemide toimimist ja ökosüsteemiteenuseid. Näiteks vähendab tolmeldajate kadumine põllukultuuride tootlikkust maailmas 235-577 miljardi dollari väärtuses aastas. Rannikuelupaikade ja korallriffide kadumine vähendab aga rannaalade kaitstust, mis suurendab elu ja vara kahjustavate üleujutuste ja orkaanide ohtu 100-300 miljoni inimese jaoks. Tutvu IPBES raporti eestikeelse kokkuvõttega siin. 
• Linnud on surveallikatele tundlikud, mistõttu indikeerib linnustiku seisund nii keskkonna seisundit laiemalt kui ka rakendatud keskkonnakaitseliste meetmete efektiivsust. Haudelindude pikaajalised arvukuse trendid peegeldavad näiteks ökosüsteemide aineringet ja selles toimunud muutusi. Linnustiku seirest ja seisundist Euroopas loe edasi siit.
• Kultuurmaastiku haudelindude arvukus on langustrendis kogu Euroopas. Perioodil 2000-2022 langes kultuurmaastiku haudelindude arvukusindeks Eestis 34%, Euroopa Liidus keskmiselt 33%. Kõige halvemas seisundis on meie niidulinnustik. See negatiivne trend on muuhulgas seostatav näiteks niidukoosluste kesise seisundiga, kultuurrohumaade intensiivse majandamisega, taimekatsevahendite laialdane kasutusega või klassikalise heinateo asendumine silo tegemisega.
• Metsamaastiku haudelindude arvukus on Eestis stabiliseerunud. Kuigi metsalinnustiku arvukuse langus on viimase viie aasta jooksul stabiliseerunud, siis endiselt ei ole arvukus taastunud sajandivahetuse-eelsele tasemele. Eestis on metsalinde kokku 7,5−10 miljonit haudepaari, seejuures moodustavad vaid 5 liiki ligi 50% kogu metsalindude koguarvust. Seega, metsalindude näol on tegu rühmaga, kelle osakaal meie haudelinnustikus on kõige suurem ja olulisem.

Based on the annual life cycle of birds, all naturally occurring bird populations in Estonia can be divided into: breeding birds – species that nest in Estonia (the breeding population), migratory birds – species that pass through Estonia during migration (the passage population), wintering birds – species that spend the winter in Estonia (the wintering population).

• Ühes suurkiskjate arvukuse tõusuga on sagenenud ka nende poolt põhjustatud ulukikahjustused. Noored karud on peamised mesilakahjustuste tekitajad – nende energiavajadus on organismi aktiivse kasvu faasis täiskasvanute omast suurem ning suureneva liigisisese konkurentsi tingimustes ja vähesema inimpelglikkuse tulemusena satuvad nad asulate lähedusse. Silorullide kahjustajateks on eeskätt karupojad, kes lõhuvad kiletatud palle mängulustist. Koos hundi arvukuse kasvuga on viimasel kahel aastal suurenenud aga kahjustusjuhtumite ja murtud kariloomade arv, mis oli 2023. aastal samuti käesoleva sajandi kõrgeim. Kõrgeim kariloomade murdmise määr oli juba neljandat aastat järjest Raplamaal. Tutvu aruandega "Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus" lähemalt siin ja ulukikahjustuste ja suurkiskjakahjude mõõdikutega siin.

Measures