State of Environment - soil and land use | The Estonian Environmental Portal

Key messages

Healthy soil provides essential ecosystem services — the benefits we receive from nature — and forms the foundation for many economic sectors.
In Estonia, the good condition of soils has largely been maintained due to limited land coverage by artificial surfaces, a short growing season, and the widespread use of sustainable agricultural practices.
The main challenges for Estonian agricultural soils are soil acidity and excessive phosphorus content.

Status

According to the Estonian Topography Database (ETAK)-based land use mapping, in 2023, the largest shares of Estonia’s land area were forest land (51.6%), arable land (23%), wetlands (7.5%), and open areas (7.3%).
Buildings (structures and facilities) covered 0.3% of the land, or 141 km², while roads occupied 462 km², or 1.0% of the land area. Among local municipalities, the highest share of buildings was in Rakvere (10.3%), Tallinn (9.6%), and Viljandi (9.1%).
Based on soil types, Estonia’s land area consisted of 70.6% mineral soils, 23% peat soils, 5.8% drained peat soils, and 0.6% anthropogenic soils.
Among soil types, peat and drained peat soils, which emit more greenhouse gases, accounted for 9.4% of arable land.

You can explore the land use mapping here (in Estonian).

Eesti mullad on oma tekkelt ja olemuselt väga eriilmelised, kuid üldiselt võib nende seisundit pidada heaks.
37% põllumuldadest olid perioodil 2018-2023 happelised, 1% enam kui eelneval perioodil. Põllumullad on happelised peamiselt Lõuna-Eestis. Uuri edasi siit.
Mulla orgaanilise süsiniku varu on põllumuldade seirealadel suurenenud. Selle peamiseks põhjuseks on 80ndate teises pooles teostatud sügavkünnid, mis on efektiivne horisondi tüsendamise meede. Uuri edasi siit.
Eestis asuvad tallamise suhtes Euroopa ühed kõige ohustatumad mullad – 55% on hinnatud kõrge tallamisriskiga muldadeks. Seda näitlikustab ka meie muldade kõrge lasuvustihedus ehk mahukaal, mille negatiivseid muutuseid on tuvastatud vaid üksikutel seirepõldudel. Nendel muldadel on tihenemise oht näiteks liiga raskete põllu- või metsatöömasinate kasutamisel või suure karjatamiskoormuse tingimustes. Allikad: Keskkonnaagentuur, 2024; EUSO Soil Health Dashboard, 2024
Põllumuldade fosforisisaldus oli 42% põllumuldade proovidest liiga kõrge, 26% proovidest madal ning 32% optimaalne (periood 2018-2023). Veekogumite seisundit ohustavat liiga kõrget fosforisisaldust esines kõige enam Põlvamaal (60% proovidest), Lääne-Virumaal (55% proovidest) ja Valgamaal (50% proovidest). Uuri edasi siit.
Taimekaitsevahendite sisaldused põllumuldades on vähenenud ning jäid keskkonnale ohtlikest sisaldustest suurusjärgu võrra madalamaks. 2023. aasta seires tuvastati taimekaitsevahendite jääke kõikidest mullaproovidest, mis viitab nende laialdasele kasutamisele. Leitud toimeainetest oli nii sisalduse kui ka esinemise sageduse poolest domineerivamad glüfosaat (39 leidu) ja selle metaboliit AMPA (60 leidu), kuid 7% leidude puhul oli tegemist keelatud toimeainetega. Loe edasi siit.
Eesti turvasmuldadel on toimunud turbakihi tüseduse vähenemine eeskätt turvasmuldadel asuvate põllumaade kuivendamise tõttu. Intensiivne turba lagunemine viib orgaanilise mulla degradeerumiseni, mille tulemusena hakkab muutuma mullatüüp ning muld võib muutuda mineraalmullaks.

You can explore the soil condition in Europe here.

Factors

Mulla omadused määrab olulisel määral aluskivim. Enam kui pool Eesti territooriumi geoloogiliseks aluspõhjaks on lubjakivid, millest pärineva murendmaterjali tõttu on ligikaudu 75% mulla lähtekivimeist karbonaatsed. Lõuna-Eestis on aluskivimiks valdavalt punakaspruun liivsavi- ja saviliivmoreen ning liivarikkad ja karbonaadivaesed setted. Seetõttu on just Põhja-Eesti mullad aluselisemad ja Lõuna-Eesti mullad happelisemad. Loe mullatüüpidest edasi siit.
Kliimamuutus mõjutab nii mulla seisundit kui ka maakasutust. Talved on muutunud soojemaks, suved kuumemaks, kevaded kuivemaks ning pikenenud on kasvuperioodi kestus. Kuivemad kevaded muudavad mullad tundlikumaks tuuleerosioonile, sest kevadel põllukultuurid erosiooni veel ei tõkesta. Kevadist mullaerosiooni on juba täheldatud näiteks Põhja-Eesti põllumajandusmaadel. Vee-erosioonile tundlikud alad paiknevad suuremas osas Võrumaa ja Otepää piirkondades. Tutvu erosioonitundlike aladega lähemalt siit.
Kasvuperioodi pikkus on meil maailma mastaabis lühike. See vähendab võimalust muldade ülekasutamiseks ning mõjub seeläbi mulla seisundile positiivselt. Kliimamuutusega pikenenud kasvuperiood ja külmemate talvede vähenemine on suurendanud taimehaiguste ja -kahjurite survet. Samal ajal on pikenenud vegetatsiooniperiood juba andnud võimaluse kasvatada uusi põllukultuure, positiivseid tulemusi on saadud näiteks bataadi, kikerherne või durumnisu kasvatamisel.

Pressure

Jätkusuutmatu maakasutus, sh maa hõivamine tehislike pindadega ning muldade saastamine ja ülekasutamine, võib muuta elurikkad mullad elutuks pinnaseks.
Linnad on ajalooliselt tekkinud eelkõige viljakate muldade juurde. Linnade laienemine on üleilmne trend, mille käigus kaetakse viljakas ja tootlik muld hoonete, teede või muude ehitistega, muutes selle põllumajandusele kasutuskõlbmatuks. Väheneb bioloogiline mitmekesisus, toidujulgeolek ning suurenevad kliimamuutuste mõjud (näiteks üleujutused).
Hea väetamispraktika aitab säilitada toitainete tasakaalu mullas, kuid hapestavate väetiste liigkasutamine on oluline keskkonnarisk. Näiteks soodustab väetamine karbonaatide leostumist mullast ja seeläbi selle hapestumist. Happelistes muldades on pärsitud toiteelementide omastatavus, mikroorganismide elutegevus, halveneb vee- ja õhurežiim, taimede haiguskindlus ning suureneb raskmetallide liikuvus. Ka raskmetallid võivad põllumulda jõuda just väetiste koosseisus. Põllumulla liigne fosforisisaldus soodustab aga pinnavee eutrofeerumist. Eurostati võrdluse kohaselt on Eestis mineraalväetiste kasutuskogused kasvanud teiste liikmesriikidega võrreldes enam. M aailmapanga andmetel kasutati 2021. aastal haritava maa pindalaühiku kohta mineraalväetisi Euroopa Liidu riikidest Eestist vähem vaid Soomes (Eestis 103,5 kg/ha, Euroopa Liidus keskmiselt 150,9 kg/ha).
Kui orgaanilise aine lagunemine on suurem kui selle mulda tagastamine, väheneb mulla orgaanilise süsiniku varu. Surveallikad mulla orgaanilise aine sisaldusele on näiteks mineraalväetiste kasutamine ning kuivendamine. Orgaanilise süsiniku sisaldus on mulla koostises üks olulisemaid komponente, mis on muuhulgas elukeskkonnaks mullaelustikule, sisaldab taimedele vajalikke toiteelemente, parandab mulla struktuursust ja puhverdusvõimet.
Taimekaitsevahendid hõlmavad herbitsiide, insektitsiide, fungitsiide ja teisi kemikaale, mida kasutatakse taimede kaitsmiseks kahjurite, haiguste või umbrohu vastu. Nende liigkasutamisel väheneb mulla mikroorganismide arvukus, mullaseente mitmekesisus ja ohtrus, halveneb selle strukruur ja suureneb toksilisus. FAO andmetel aga on Eesti põllumajandusmaa hektari kohta arvestades kolme kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas Euroopa Liidus, siin lisatakse ühele hektarile hinnanguliselt kolm korda vähem pestitsiide kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Impact

Healthy soil provides vital ecosystem services — benefits from nature — and forms the foundation for many economic sectors.
According to various data, soil hosts 25-59% of the planet’s biodiversity and serves as habitat for nearly one-third of all terrestrial species.
Soil is the largest carbon reservoir on land and plays a key role in mitigating climate change and adapting to it. With proper management, soil captures carbon dioxide from the atmosphere through plant growth and is part of the carbon cycle where carbon is ultimately stored. In Estonia, well-preserved peatland protected areas are especially important carbon reservoirs.
Soil provides food, feed, biofuels, and other essential plant materials. Healthy soil increases both the quality and quantity of agricultural production, directly impacting health and food security.
Together with the microorganisms living in it, soil protects groundwater and food chains from potential pollutants by breaking down various toxins, and its water absorption capacity helps reduce the risk of floods and droughts.
The agricultural and grasslands in the European Union provide ecosystem services worth 76 billion euros annually, with less than one-third coming from crop production and the rest from other nature benefits. Read more here.

Measures

Mullaseire raames jälgitakse, kuidas ja millises proportsioonis erinevad tegurid mõjutavad mulda ja selle viljakust. Seiretulemused aitavad hinnata maaharimise mõju muldade koostisele, omadustele ja viljakusele ning teha otsuseid muldade seisundi parandamiseks ja nende kestlikuks majandamiseks. Euroopa Liidu tasandil aga puudub veel ühtne raamistik mulla andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Tutvu metsa- ja põllumuldade seire kaardilooga siin.
Euroopa Liidu mullastrateegiast tulenevalt seatakse mulla hea seisundi ning maahõive eesmärgid ja rakendatakse vastavad meetmed. Euroopa Liidu mullaseire direktiivi algatus on Euroopa Liidu mullastrateegia üks keskne poliitikameede, mille alusel saaks hakata koguma andmeid mulla kohta ning luuakse mõõdikud mulla seisundi hindamiseks. Selle kõrval on juba varasemalt rakendunud Euroopa Horisondi Euroopa Liidu mullakokkuleppe missioon, mida loetakse peamiseks mullaseire direktiivi rakendamise vahendiks. Selle eesmärk on juhtida muldade hea seisundi taastamist.
Uuendamisel on Eesti mullastikukaart ning mulla ja maahõive, sh kasvuhoonegaaside ja elurikkusega seonduv seire uuendatakse ning viiakse uuele tasemele aastatel 2024–2027 läbiviidava teadus-arendusprojekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“ raames. Praegune ametlik mullastikukaart on kättesaadav siit ning selle modifitseeritud versioon siit.
Kooskõlas ELi nullsaaste-eesmärgiga on ettepaneku lõppeesmärk saavutada 2050. aastaks kõigi muldade hea seisund ning maa nullnetohõive ehk seisukord, mille puhul maa hõivamine tehislike pindadega ei tule (pool)looduslike ökosüsteemide arvelt.
Euroopa rohelise kokkuleppe strateegia „Talust taldrikule“ raames on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks moodustaks kogu Euroopa Liidu põllumajandusmaast 25% mahepõllumajandusmaa. Mahepõllumajanduse laienemine aitab kaasa ka selliste eesmärkide saavutamisele nagu vähendada pestitsiidide kasutamist 50% ja väetiste kasutamist 20%. 25% mahepõllumajandusmaa osakaal on seatud 2030. aasta eesmärgiks ka Eesti rohereformi tegevusplaanis. Eestist suurem mahepõllumajandusmaa osakaal on Eurostati andmetel Euroopa Liidus vaid Austrias, kuid Statistikaameti 2023. a andmetel vähenes meil selle pindala aastaga 2,5% ning tegevuse lõpetas 78 mahetootjat.