State of Environment - forest | The Estonian Environmental Portal

Key messages

Forest land covers approximately half of Estonia's land area, and its area changes have been small in recent decades.
Tree species diversity is on the rise. The area of monoculture (single-species) forests is declining in both managed and unmanaged forests.
The main factor affecting the condition of forests is their management, including logging.
The presence of two generations of spruce bark beetles illustrates the impact of climate change on forests.

State

Forest land covers 51.5% of Estonia's land area, with 46.8% covered by forests and 4.7% being forest-free land. Source: Environmental Agency, 2024
According to internationally used methodology, which assessed Estonia's forest coverage at 57%, Estonia has more forested land than all EU countries except Finland (73.7%), Sweden (68.7%), Montenegro (61.5%), and Slovenia (61.5%). Source: FAO, 2020
The area of forest land has remained stable in the past decade but has increased by approximately 64% compared to 1958. The increase is primarily due to the reforestation of farmland taken out of use and the drainage of wetlands. Source: Environmental Agency, 2024
9.2% of forest land is forest-free land, and this proportion has increased by 53% (73,000 hectares) compared to 1999. Forest-free land is calculated by subtracting the area of forests from the total forest land area. Source: Environmental Agency, 2024
In 2023, Estonia's forests grew 454 million cubic meters of stem wood on 2.3 million hectares. Forest stock has decreased by approximately 5.7% (27.4 million cubic meters) over the last five years (2019-2023), but the rate of decline has slowed. Source: Environmental Agency, 2024
51% of forest land belongs to the state, 22% to legal entities, and 27% to private individuals. Source: Environmental Agency, 2024

Estonian forestry statistics have been based on the Statistical Forest Inventory (SMI) since 2000, which is internationally recognized as the best method for collecting national forest data and making policy decisions. Explore SMI data here.

Comprehensive statistical overviews of forests and the forestry sector can be found in the annual report "Forest" (in Estonian).

Puude liigirikkus metsades on tõusutrendis. Nii majandatavates kui mittemajandatavates metsades on langustrendis monokultuursete ehk üheliigiliste puistute ning tõusutrendis nelja ja enama puuliigiga puistute pindalad. Kaks ja enam puuliiki kasvab 83% metsamaal. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2024
Lehtpuupuistute osatähtsus on kasvutrendis ning seda eelkõige erametsades. Riigimetsadest on hinnanguliselt kaks kolmandikku okaspuumetsad, erametsadest aga kaks kolmandikku lehtpuumetsad. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2024
Suurenenud on vana ja noore metsa osakaal. Näiteks on 39,2% puistutest üle 60 aasta vanad. Puistute pindala jagunemisega vanuseklassidesse aastatel 2017-2022 saab tutvuda siin. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2024
85% puistutest on ühtlase vanusega ning 15% erivanuselised. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2024
Keskkonnaagentuuri ELME projekti kasutatud ning EEA (Euroopa Keskkonnaameti) lähenemisega ühilduva metoodika alusel on Eesti kõigi metsaökosüsteemide (olenemata nende looduslikkusest või majandamise astmest) sidusus 87% ning heas ja keskmises looduslikus seisundis metsade puhul 62%. Sealjuures on kõikidest metsaökosüsteemidest 71% heas ja keskmises ökoloogilises seisundis.

Ecological status, in this approach, reflects the gradient of naturalness – the better the status, the higher the naturalness, which does not necessarily mean high economic value of the stand. Ecological connectivity, or the sufficient number and proximity of habitats to each other in the landscape, is necessary for species dispersal, population viability, and genetic diversity, as well as for supporting habitats in poorer condition. The connectivity assessments presented here indicate the proportion of forest communities (on a scale of 0 to 100%) within a 180 m (approximately 10 ha) radius around a specific location.

Driving forces

Kliimamuutusel on potentsiaalne mõju ka metsandusele. Tulenevalt Eesti geograafilisest paiknemisest tõuseb siin keskmine temperatuur globaalsega võrreldes kiiremini. Suved on muutunud kuumemaks ning talved soojemaks, sh on vähenenud lumikattega perioodi kestus. Loe edasi ilma- ja kliimateemadel siit.
Metsa juurdekasv on viimastel aastatel vähenenud nii Eestis kui mujal Põhja-Euroopas, mis on tõenäoliselt tingitud põudadest ja teistest kliimamuutustega võimendunud teguritest, aga ka metsade liigilise ja vanuselise struktuuri muutumisest.
Kliima muutumisel prognoositakse invasiivsete haigustekitajate (näiteks saaresurm, punavöötaud, pruunvöötaud, okaspuu võrsevähk) ja metsakahjurite (näiteks käsnalainelane, lepapoi) leviku kasvu.
Kuivemate kevadete sagenemisel on võimalik külmavaksikute põhjustatud kahjustuste mõju märgatav suurenemine puude juurdekasvule. Loe edasi siit.
Selge indikaator kliimamuutuse mõjust metsadele on kuuse-kooreüraskite kahe põlvkonna esinemine, mida varasemalt esines harva. Sellest tulenevalt on üraskitel suurem võimekus oma arvukust mitmekordistada ning ühe aastaga rohkem metsa kahjustada. Kui 2019. aastal tuvastati riigimetsades 725 ha ulatuses üraskikahjustustega eraldisi, siis 2023. aastal oli vastav näitaja juba 6949 ha. Perioodil 2019-2023 laienes üraskikahjustustega metsa pindala ligikaudu 19 000 ha võrra. Üraskite levikut soodustavad muuhulgas põuad ning soojemaks muutunud kevad-talved. Loe edasi kuuse-kooreüraskist ning tutvu seiretulemustega.
Lehe/okkakadu ehk defoliatsioon on mõõdik hindamaks keskkonnatingimuste (näiteks kahjurid, haigustekitajad, ilmastik) kumulatiivset mõju metsa tervisele. 2023. aasta seireandmetele tuginedes oli keskmine okka/lehekadu 16,8% (Euroopa keskmine väärtus oli 23,8%). Kõige enam on okkakao alusel halvenenud hariliku kuuse seisund − 2023. aastal oli kahjustamata võradega kuuski 38%. Kuuskede seisundi halvenemine on osaliselt tingitud kuuse-kooreüraski ja juurepessu tekitatud kahjust, aga ka puistute loomulikust vananemisest. Loe edasi metsa aastaraamatutest ja ICP Forests raportist.

Pressures

Peamine metsade seisundi mõjutaja on selle majandamine, sealhulgas raie.
Raiemaht on viimasel kümnendil püsinud 10-12 mln m³tasemel, kuid pikas perspektiivis see langeb. Perioodil 2000-2021 moodustas raiemaht riigimetsadest 25-47% kogu Eesti raiemahust. Raiestsenaariumitega saab tutvuda maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimakuse analüüs kuni aastani 2050 töös siin. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2024
FAO andmetel on perioodil 1990-2020 maailmas raadamise tulemusena hävinenud 420 miljonit hektarit metsa, mis on võrreldav Euroopa Liidu pindalaga. Perioodil 1990-2022 a raadati Eestis 31 000 ha metsamaad, sh raadati ka looduskaitselistel eesmärkidel. Raadatud metsamaast on kumulatiivselt muudetud 52% asulaks, 25% rohumaaks, 5% põllumaaks ja märgalaks, 4% turbatootmisalaks, 9% muuks maaks. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2024
2021.a puidubilansi andmetel on peamised puiduallikad Eestis raie metsamaalt (10,7 mln m³) ja import (5 mln m³). Puidubilansi lõppkasutuse suuremad valdkonnad olid puidukütuste tarbimine energeetikas (5,6 mln m³) ja puidu ja puittoodete eksport (11,4 mln m³). Ekspordi kogumahust kolmandiku moodustasid puidugraanulid, mille tootmismaht viiekordistus perioodil 2011-2021.
Statistikaameti andmetel on 2022. a augustikuust järsult vähenenud puidu import, mis tuleneb eelkõige Ukraina sõjast. See aga toob kaasa suurema raievajaduse Eestis.
Kuivendamisel langeb mulla põhjaveetase ja paranevad puude kasvutingimused, näiteks juurestike õhustatus ning paraneb puude kasv. Ent kuivendamisel on mõju ka metsale kui ökosüsteemile, näiteks võivad kaduda kraavitatud elupaigast märgadele metsadele omased liigid. Loe kuivendamisest edasi siit.
Suurem tarbimine toob kaasa suurema raie. Näiteks moodustas Euroopa Liidu tarbimine hinnanguliselt 10% ülemaailmsest metsade hävimisest ning sellest üle kahe kolmandiku tuleneb palmiõli ja soja tarbimisest. Allikas: Euroopa Parlament

? Do you know what clear-cutting is?

Clear-cutting is a type of logging carried out to allow land use for purposes other than forestry, such as converting forest land into settlements or agricultural land.

Impacts

Metsad on põhilised süsiniku sidujad ning puittooted selle talletajad. Metsad seovad süsinikku atmosfäärist puude biomassi fotosünteesi teel, teadusuuringute andmetel seovad Eesti puistud aastas keskmiselt 2 - 2,5t süsinikku hektari kohta. Metsandussektori süsiniku sidumise potentsiaal sõltub tasakaalust selle sidumise ja vabastamise vahel.
Metsa- ja puidusektoril on oluline mõju sotsiaalmajandusele. Sektorist tuleb 16% Eestis loodavast lisandväärtusest, sealjuures on suurima mõjuga puidu mehaaniline töötlemine. Sektori kogulisandväärtust mõjutab raiemaht ning raiemahu vähenemisel 9 mln m³-ni aastas ennustatakse sektori kogulisandväärtuse langust 21% ehk 754 mln euro võrra (võrrelduna 2022. a andmetega). Otseselt, kaudselt või kaasnevalt on sektorisse seotud 57 000 töökohta ehk iga kaheksas töökoht. Tutvu metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsiga siin.
Puiduressursside väärindamine on võtmevaldkond nii süsinikuemissioonide vähendamisel kui sektori loodava lisandväärtuse suurendamisel. Oluliseks suunaks on puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul toodetakse väheväärtuslikust puidust vajalikke kemikaale ja materjale. Need on alternatiiviks olulise keskkonnamõjuga klassikalisele keemiatööstusele.
Looduslikult heas seisundis puistutel on kõrgem potentsiaal pakkuda olulisi looduse hüvesid ning ökoloogilise seisundi halvenemisega väheneb ka looduse võime pakkuda vajalikke hüvesid. Metsades on need näiteks süsinikuvaru, kasvuhoonegaaside sidumine, elupaikade pakkumine ja tagamine (reguleerivad hüved); metsast saadav puit või loodusannid (varustavad hüved) ning mets kui paik virgestuseks, loodusharrastusteks ja loodusturismiks (kultuurilised hüved). Loe edasi ökosüsteemiteenustest siit.

Responses

Muutuste märkamisel on oluline roll regulaarsel riiklikul metsaseirel, mis võimaldab jälgida toimuvaid muutuseid, suunata muutustele tähelepanu ja reageerida. Ülevaade 2023. aasta metsaseire tulemustest on leitav siit.
Metsapoliitika aluseks on arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev majanduslike ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada nii, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks. Ülevaade metsanduse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest on toodud siin.
Metsade elurikkuse, sidususe ja seeläbi nende hea seisundi säilitamiseks on hoitud ja loodud kaitsealasid. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimasel kümnendil suurenenud ning 2024. aasta seisuga on 28,4% Eesti metsadest kaitse all, sh 16,8% on rangelt kaitstav metsamaa. Kaitstavatest metsadest on eraomandis 29% (195 060 ha). Kaitstavate metsade pindalalise osakaalu arvutamiseks kasutati ETAK-i metsasid. Loe edasi siit. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2024
Oluline roll kliimamuutustega tegelemisel on LULUCF (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) valdkonnal, mida reguleerib LULUCF määrus (EL) 2023/839. Ajavahemikul 2021–2025 tuleb liikmesriikidel tagada, et LULUCF sektori heitkogused on kompenseeritud vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega sama sektori poolt (no-debit rule) ning aastaks 2030 on igale liikmesriigile seatud siduv eesmärk. Loe LULUCF sektorist ja metsanduse eesmärkidest edasi siit.
Puiduressursside väärindamise valdkonda parimal viisil toetamiseks koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste jt partnerite koostöös puiduressursside väärindamise teekaart. Kohaliku puiduressursi väärindamise valdkond hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni.

Starting from 2024, the methodology for calculating protected forest land has been changed. Previously, the calculation included protected reserves, special conservation zones, restricted zones, and protected areas. From 2024, the calculation now includes Natura 2000 forest habitats on state-owned land, Natura 2000 forest habitats in restricted zones and protected areas on private land, valuable habitats on state-owned land, valuable habitats under contract on private land, sites of species of the I protection category (plants, fungi, lichens), planned reserves and special conservation zones, sites of species of the II protection category (plants, fungi, lichens), remaining Natura 2000 habitats on state-owned land, coastal and shoreline restricted zones, planned restricted zones, and protected areas.

Areas marked with an asterisk (*) are under strict protection.