Key messages
- Estonia ranks among the top ten globally in energy supply security, accessibility, affordability, and environmental sustainability.
- Within the European Union, Estonia is one of the most energy-intensive countries, mainly due to the use of energy-demanding oil shale.
- The energy sector is the main source of greenhouse gas emissions in Estonia, where per capita emissions are 1.5 times higher than the EU average.
- The share of renewable energy in Estonia’s energy consumption has increased significantly, reaching 38.5% of final energy consumption in 2022, surpassing the EU average.
- The transition to renewable energy positively impacts the living environment, public health, the economy, and energy security.
Status
- Energia jätkusuutlikkuses oli Eesti 2023. aastal maailmas 7. kohal. Energia jätkusuutlikkust hindab Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) ning see kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust ja hinda ning keskkonnasäästlikkust. Keskkonnasäästlikkuse poolest oli Eesti energiamajandus võrreldes 2000. aastaga parima positsiooni parandajana 17. kohal. Tutvu riikide võrdlusega siin ning aruandega siin.
- Euroopa Liidus on Eesti üks energiaintensiivsemaid riike, kulutades iga majanduses toodetud euro kohta enamike liikmesriikidega võrreldes rohkem primaarenergiat. Primaarenergia hõlmab töötlemata looduslikku energiat nagu nafta, maagaas, põlevkivi või taastuvenergia. Eesti energiaintensiivsus on alates 2016. aastast vähenenud ligikaudu 38%, kuid Baltimaade võrdluses oli 2022. aastal meie majandus Läti ja Leedu omast energiakulukam vastavalt 37% ja 53%. Energiaintensiivsuse vähendamiseks on võtmetähtsusega taastuvenergia kasutamise suurendamine ja energiatõhususe parandamine. Tutvu Euroopa Liidu riikide võrdlusega siin.
- Energia summaarsest lõpptarbimisest moodustas taastuvenergia 2022. aastal Statistikaameti andmetel 38,5%, millega paikneme Eurostat`i andmetel Euroopa Liidus viiendal kohal. Taastuvenergia tarbimine on Eestis pidevalt kasvamas, ületades Euroopa Liidu keskmist taset, mis 2022. aastal oli 23%. Tutvu ülevaadetega Euroopa Liidu tasandil siin.
- Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias. 2022. aastal moodustas taastuvenergia 65,4% kogu soojuse tootmisest, mis on suurim taastuvenergia kasutusvaldkond Eestis. Taastuvenergiast loe lähemalt Keskkonnaportaali taastuvenergia teemalehelt.
- Taastuvenergia osakaal elektri lõpptarbimisest kasvab ning moodustas 2022. aastal 29,1% kogu toodetud elektrienergiast, mis on vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt (41,2%). Allikad: Statistikaamet, 2024, Eurostat, 2024
- Eesti taastuvelektri potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruval elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias, viimastel aastatel on kasvanud ka päikeseelektri osatähtsus.
- Eleringi andmetel oli 30.06.2024 a seisuga Eesti võrku ühendatud 1728 MW taastuvelektri tootmisvõimsust, sh 879 MW päikeseelektrijaamu, 439 MW maismaatuult, 397 MW biomassist, 8 MW hüdroenergiat, 5 MW biogaasi. Võrgus olev tuuleenergia võimsus kattis arvutuslikult 385 000 majapidamise aastase energiatarbe (ühe maja energiatarbeks arvestati 3000 kWh).
- Fossiilkütustest toodetud elektrienergia osakaal on langustrendis ning Eleringi andmetel tootis Eesti 2023. aastal esmakordselt üle poole elektrist taastuvenergiast. Enam toodeti elektrienergiat fossiilkütustest aastatel 2021-2022, kui põlevkivielektrijaamad pääsesid tulenevalt kõrgematest elektrihindadest sagedamini turule.
- Energiapöörde efektiivsuselt on Eesti maailmas 10. kohal. Allikas: World Economic Forum, 2023
? Do you know what renewable energy is?
-
Renewable energy refers to energy that comes from naturally replenishing sources such as the sun, wind, water, geothermal heat, and biomass, which are continuously available and do not run out over time. Unlike fossil fuels, renewable energy sources offer sustainable alternatives that produce electricity or heat with minimal or zero emissions, contributing to environmental sustainability and climate change mitigation. However, it’s important to note that wind and solar energy are fuel-free but intermittent sources. To balance them, reliable, weather-independent, and controllable capacities are needed. Energy storage systems help reduce the need for both controllable and uncontrollable capacities and stabilize electricity prices.
Factors
- To meet ambitious climate mitigation goals, fossil fuel use is being reduced and innovation is being fostered in the energy sector. A local impact of climate change is warming weather, which lowers overall energy demand (for example, less heating needed or the possibility to reduce the network water temperature in district heating). Read more about weather and climate here.
- Technological development and innovation are the foundation of sustainability in the energy sector. New technologies and significant cost reductions in renewable energy production, electric vehicles, and energy storage (such as green hydrogen or water storage) enhance the growth of renewable energy capacity and the decarbonization of the energy system.
- Extreme political events affect energy security. For example, the war in Ukraine and related economic sanctions worsened the availability of key input resources, driving refined oil product prices to record highs. As a result, oil product consumption decreased, and renewable energy installations increased to boost the EU’s energy independence.
- Annual variations in energy demand are mainly influenced by economic trends, the structure of energy supply, and weather conditions.
Pressure
- Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkogused sõltuvad kütuse põletamisest, energia tootmisest ning elektrienergia ekspordist. 2020. aastal pärines energeetika valdkonnast 99,6% kogu Eesti vääveldioksiidi (SO2), 86,5% peenosakeste (PM2,5), 57,3% lämmastikoksiidide (NOx), 25,3% lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) ja 4,1% ammoniaagi (NH3) heitkogustest. Loe edasi siit.
- Energeetikasektor on peamine kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas. Eesti paikneb süsinikuheitmete tekitamises Euroopa Liidus viiendal kohal ning elaniku kohta paisatakse siin atmosfääri hinnanguliselt 1,5 korda enam kasvuhoonegaase kui Euroopas keskmiselt. 2022. aastal tekkis neid Eestis elaniku kohta 10,72 tonni CO2 ekvivalenti, millest kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel 84.4% pärines energeetikasektorist. Energeetikasektori heitest omakorda 99,85% pärines kütuste põletamisest ja vaid 0,15% kütuste hajusheitest. Võrreldes 1990. aastaga vähenesid energeetikasektori heitkogused 67.47%, sealjuures toimus ainsa alasektorina heite suurenemine transpordis. Tutvu Euroopa andmetega Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaatest.
Impact
- Põlevkivitööstus on peamine tööstusliku õhusaaste allikas Eestis ning sellel on regionaalne tervisemõju. Näiteks on leitud, et põlevkivitööstusest 10 km raadiuses elavatel rasedatel oli 2,5 korda suurem enneaegse sünnituse ning 3,2 korda suurem madala sünnikaaluga lapse sündimise risk. Sealjuures suurenes halbade sünninäitajate levimus elukoha kauguse vähenemisel tööstusest. Piirkonnas elavatel lastel oli suurem tõenäosus krooniliste hingamisteede haiguste kujunemiseks, kopsupõletiku või bronhiidi esinemisele. Loe edasi laste sünniregistri andmete uuringust ja lapseea astma ja teiste allergiahaiguste teemalisest uuringust.
- Põlevkivitööstusel on oluline mõju Ida-Viru piirkonna põhjavee keemilisele ja koguselisele seisundile. 2023. aastal pumbati Ida-Virumaa kaevandustest ja karjääridest kokku põhjavett koguses 425 845 m3 ööpäevas ehk ligikaudu 332 miljonit m3 aastas (70% kogu riigi põhjaveevõtust), mis mõjutab piirkonna veerežiimi. Ida-Virumaal Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumites on muuhulgas probleemiks põlevkivitööstusele omased saasteained: 1-aluselised fenoolid, sulfaadid ning lokaalselt ka naftasaadused, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-id) ja benseen. Pinna- ja põhjavee seisundist saab ülevaate veekogumite kaardirakendusest.
- Põlevkivienergeetika veab Eesti jäätmetekke Euroopa tippu. Põlevkivitööstuses tekib üle 70% kõikidest jäätmetest, sealjuures paikneme Eurostat`i andmetel jäätmetekkega Euroopa Liidus viiendal kohal – elaniku kohta tekkis siin 2020. aastal hinnanguliselt 2,5 korda rohkem jäätmeid kui Euroopa Liidus keskmiselt.
- Tuulikute ja päikesepaneelide mõju jäätmetekkele sõltub nende elutsükli lõpus tehtavatest otsustest. Tuulik koosneb 90% ja päikesepaneelid juba 95% ulatuses taaskasutatavatest materjalidest ning nendele laieneb Euroopa Liidu kestlik tootepoliitika. See tähendab, et ka päikesepaneele ja tuulikuid (sh tuulikute labasid) peab saama parandada, materjalina ringlusse võtta või neist toota uusi tooteid. Töö lõpetanud tuulikust saab väärtuslik materjal millegi uue tootmiseks. Statista andmetel on Euroopa Liidus eluea lõpetanud tuulikulabate tekkekogus aastaks 2034 hinnanguliselt 349 420 t, kuid ainuüksi Eestis tekkis 2023. aastal ligikaudu 17 korda enam (5,88 mln t) põlevkivituhka ja poolkoksi.
- Failing to invest in renewable energy would increase the negative impact of the oil shale industry, reduce economic competitiveness, and raise future costs. Diversifying the energy production portfolio and increasing renewable energy production and consumption help reduce the environmental and health impacts of the oil shale sector. Additionally, this would enhance economic competitiveness and improve energy security. These developments also support greater efficiency in production and consumption, as well as innovation and technological progress in the energy sector. For example, the competitiveness of fossil fuel-based products in export markets would decline.
Measures
- Eesti eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust aastaks 2030 80% ning aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus. Eesmärgi saavutamisel on oluline roll energeetikasektoril, sh üleminekul taastuvenergiale ja energiatõhususe suurendamisel. Eesti 2035 tegevuskava kohaselt on kasvuhoonegaaside sihttase 2035. aastaks 8 mln t CO2 ekv.
- Eesti 2030. aasta eesmärk toota taastuvatest allikatest elektrit sama palju, kui on riigisisene tarbimine ehk 65% kogu Eestis toodetavast energiast pärineb 2030. aastaks taastuvatest allikatest. Taastuvenergia direktiivis seatud ühe võimaliku eesmärgi kohaselt peab transpordisektoris kasutatud taastuvenergia moodustama vähemalt 29% kogu transpordisektoris tarbitud energiast, mis suurendaks taastuvenergia osakaalu summaarsest lõpptarbimisest 69%-ni. Suuremahuline taastuvenergia lisandumine süsteemi aitab alla tuua elektrituru hinda, kuid elektri lõpphinnale võivad lisanduda täiendavad kulukomponendid (võrgutasu tõus, süsteemiteenuste kulude kasv ja strateegilise reservi loomise kulu).
- 2030. aasta soovituslikuks eesmärgiks on hoida energia lõpptarbimine tasemel 29,4 TWh/a (2022. a 32,6 TWh) ja vähendada primaarenergia aastast tarbimist 36,5 TWh-ni (2022.a 54,7 TWh). Tegemist on indikatiivsete sihttasemetega, mille arvutab iga-aastaselt Euroopa Komisjon.
- Energeetikas, sh taastuvenergias lähtutakse eesmärkidest, mis on seatud Energiamajanduse korralduse seaduses ja kehtivas Energiamajanduse arengukava aastani 2030 toodud mõõdikutega. Meetmete ja mõõdikute täitmisest annab ülevaate energeetika tulemusaruanne.
- Euroopa Liidus tervikuna on 2030. aasta eesmärk saavutada 42,5% taastuvenergia osakaal summaarsest energia lõpptarbimises (sealjuures püüeldakse 45% osakaaluni) ning vähendada energiatarbimist vähemalt 32,5%. Energeetikat käsitlevad Euroopa Liidu poliitikastrateegiad, õigusaktid ja meetmed on leitavad siit.
- Kliima- ja energiaeesmärke ei ole võimalik täita energiasäästuta ehk energiasäästukohustuse jaotuskava meetmete rakendamiseta, mille raames on kõikide poliitikameetmete summaarne energiasääst perioodil 2021-2030 13 018 GWh. Energiatõhususe meetmete uuringu kohaselt on energiatõhususe direktiivis sätestatud Eesti kumulatiivse energiasäästu kohustuse (21 280 GWh) saavutamiseks vaja energiatõhususe meetmetesse investeeringuid 1,3 miljardi euro ulatuses. Aruanne on leitav siit.
- Keskkonnaagentuur viis läbi analüüsi leidmaks sobilikud alad maismaatuuleparkide rajamiseks ehk kaardistati alad, kus tuulenergeetika arendustegevus on elustiku väärtustele eeldatavalt kõige minimaalsemate mõjudega või tuuleparkide rajamine on võimalik kasutades leevendusmeetmeid. Tuvastatud sobilike alade kogupindala on 155 km², millest 89,4 km² asuvad riigimaadel. Võttes arvesse vaid riigimaid, on valitud aladele võimalik paigaldada hinnanguliselt 152 tuulikut koguvõimsusega 1094,4 MW. Aruanne on leitav siit.
- Hetkeseisu ülevaade kõikide Eesti territooriumil detailplaneeringu etappi jõudnud või ehituses olevate maismaatuuleparkide arenduste kohta on koondatud siia.