State of Environment - ambient air

• In Estonia, the concentrations of most air pollutants are among the lowest in Europe, and our air quality is comparable to that of the Nordic countries. According to the European Environment Agency’s air quality viewer for European cities, Tallinn and Narva ranked high—ninth and tenth respectively—among 372 European cities based on the concentration of fine particulate matter (PM_2.5) in outdoor air.
• Over the past decade, air quality has improved both in Estonia and across Europe. In recent years, the annual average concentrations of air pollutants in Estonia have not exceeded the established annual limit and target values (except for benzo(a)pyrene). Source: Estonian Environment Agency, 2024
• The 2023 air quality monitoring results (in Estonian) showed continued improvement in air quality in Estonia. In particular, the concentrations of fine particles (PM10) in outdoor air decreased, and the total number of measurements exceeding the daily average limit value also declined.
• There are no longer issues with sulfur dioxide concentrations in outdoor air; levels remain somewhat higher in Ida-Viru County, but a decline is evident there as well.
• A major challenge in European cities remains nitrogen oxides (NO_x), which mainly originate from traffic. In Estonia, the decline in NOx levels has been relatively modest, mainly due to the continued increase in traffic density and the growing number of vehicles.
• In the past decade, complaints about unpleasant odors have steadily increased in Estonia. This is due both to greater public awareness and the development of residential areas near industrial facilities and agricultural zones.

• Saasteainete heitkogused pärinevad nii inimtegevusest kui looduslikest protsessidest. Peamised õhku saastavad inimtegevused on sooja- ja elektritootmine, tööstus, transport ja põllumajandus. Looduslikud õhusaasteallikad on näiteks põlengud ja vulkaanipursked.
• Peamine eriti peente osakeste (PM_2,5) heiteallikas on mittetööstuslik põletamine, peamiselt puidu põletamine kodumajapidamistes. Energeetika valdkonna osakaal on ajas vähenenud seoses suurenenud puidu põletamisega kodumajapidamistes ja tööstuse sektoris, põlevkivi põletavate soojuselektrijaamade püüdeseadmete kaasajastamise ja elektri tootmise vähenemisega. Loe edasi siit.
• Suurema osa vääveldioksiidi (SO₂) heitest moodustab energeetikasektor ning heite vähenemisele on kaasa aidanud elektrijaamade tehnoloogiliste lahenduste uuendamine. Pikaajalist langust on soodustanud energia tootmise mahu vähenemine, karmistunud vedelkütuste väävlisisalduse normid ning taastuvenergiaallikate osakaalu suurenemine. Loe edasi siit.
• Ammoniaagi (NH₃) heitkogused tulevad peamiselt põllumajandusest. Heitkogused sõltuvad põllumajandusloomade arvust, väetiste kasutamisest, kasutatavatest põllumajanduspraktikatest. Näiteks on Eestis võrreldes 1990. aastaga väetiste kasutamine vähenenud ligikaudu 28%, lüpsikarja ja sigade arv vastavalt 70% ja 65%. Loe edasi siit.
• Põhiosa Eestis välisõhku paisatud lenduvatest orgaanilistest ühenditest (LOÜ) tekib tööstuslikest protsessidest ja lahustite kasutamisest. Heitkoguse vähenemisele on kaasa aidanud töötlevas tööstuses ja energeetikas toimunud muutused, autobensiini kasutamise vähenemine ja viimastel aastatel ka bensiinimootoriga autode arvu vähenemine. Loe edasi siit.
• Peamised lämmastikoksiidide (NO_x) heitkoguste allikad on energeetika ja maanteetranspordi sektorid. Heitkoguseid on peamiselt kahandanud muutused energia- ja transpordisektoris. Need vähenesid enim 1990. aastate alguses, kui oluliselt vähenes nii bensiini kui ka diislikütuse kasutamine maanteetranspordis. Alates 1994. aastast on kütuste kasutamine transpordisektoris stabiliseerunud. Viimastel aastatel on kasvanud diislikütuse kasutamine, kuid samal ajal on suurenenud ka uute, katalüsaatoritega autode arv. Loe edasi siit. 

Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Eesti heitkoguste aruannetega saab tutvuda siin.

• Areas with more vegetation are characterized by lower concentrations of particulate matter in the air. This means that ecosystems buffer the spread of pollutants. In Estonia, the most effective ecosystems for buffering pollutants are barrier-type habitats such as forests, wooded meadows, and wooded pastures. On the other hand, ecosystems like quarries, milled peat fields, vegetation-free coastal areas, and crop rotation fields do not contribute to buffering. Based on 2020 emissions data, Estonia’s ecosystems removed approximately 1,180 tonnes of PM2.5 particles annually, which helped reduce estimated health costs by around €20.88 million per year. The greatest contributions to PM2.5 reduction and related health cost savings come from forests near settlements and tree-covered ecosystems close to major pollution sources. Read more in the ELME project report (in Estonian).

• Estonia met all major air pollutant emission reduction targets set for 2020. As of 2022, the 2030 targets for NH₃, NOₓ, and SO₂ emissions have already been achieved.
• In recent years, a decrease in particulate matter emissions has been observed, primarily due to the implementation of more efficient combustion and capture technologies in oil shale-fired power plants.
• Sulfur dioxide (SO₂) is no longer a concern, with emissions having decreased by 95% compared to 1990. This is mainly due to limits on sulfur content in solid and liquid fuels and restrictions on flue gas emissions.
• Nitrogen oxides (NOₓ), primarily emitted by the energy and transport sectors, have decreased by 45% compared to 2005 levels.
• It is also important to consider emissions of benzo(a)pyrene (b(a)p), which are highest in Tartu. This is a key indicator of polycyclic aromatic hydrocarbons (PAHs), found in smoke from incomplete combustion of organic matter (e.g., wood burning in households) and in diesel engine exhaust. It is a strongly carcinogenic compound, also found in smoked foods and tobacco smoke. The Tartu monitoring station is located in a residential heating area with many wood-burning stoves, so the measured b(a)p concentrations effectively reflect the impact of residential heating on ambient air quality.

• Õhusaaste on tänapäeval suurim keskkonnarisk inimese tervisele. Praeguste teadmiste kohaselt mõjutab mis tahes välisõhu saasteainete tase inimeste tervist negatiivselt.
• Globaalse hinnangu alusel põhjustas õhusaaste 2021. aastal 15% alla 5-aastaste laste suremusest. Euroopas põhjustavad õhusaastes leiduvad eriti peened osakesed (PM_2,5), osoon (O₃) ja lämmastikdioksiid (NO₂) igal aastal hinnanguliselt vastavalt 239 000, 70 000 ja 48 000 inimese enneaegse surma, mis on ligikaudu Tallinna linna jagu inimesi.
• Peenosakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi, mõjutades eelkõige vanureid, lapseootel naisi ja lapsi. Euroopa Liidus oli PM_2,5 saastest tingitud tervisemõjud vähenenud 2021. aastaks 41% (võrreldes 2005. aastaga), eesmärk on saavutada 55% langus aastaks 2030.  Eestis on EEA kasutatava metoodika alusel PM_2,5 poolt põhjustatavate enneaegsete surmade hulk samal perioodil vähenenud 87,5% ehk 2030. aastaks seatud eesmärk on täidetud. Loe edasi EEA artiklist.
• Kuigi Eesti on üks puhtama välisõhuga riike Euroopa liidus, põhjustasid Tartu Ülikooli teostatud uuringu järgi õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal hinnanguliselt 1179 enneaegset surma (AirQ meetod). See on 14 179 kaotatud eluaastat aastas, mille sotsiaalmajanduslikud väliskulud hinnati 666 miljonile eurole aastas. Keskmiselt väheneb oodatav eluiga õhusaaste tõttu ligi 10 kuud, kuid riskirühmades võib see ulatuda 12 aastani. Olulisim negatiivne tervisemõju oli kohtküttel, millele järgnes liiklus. Õhusaaste tervisemõju, mõõdetuna kaotatud eluaastates, vähenes perioodil 2010-2020 29% ja aastaks 2030 prognoositakse täiendavalt 8% vähenemist. Loe põhjalikumalt aruandest.
• Õhusaaste suurendab halbade sünninäitajate levimust. Põlevkivitööstusest 10 km raadiuses elavatel rasedatel oli läbiviidud uuringu tulemusena 2,5 korda suurem enneaegse sünnituse ning 3,2 korda suurem madala sünnikaaluga lapse sündimise risk. Sealjuures suurenes halbade sünninäitajate levimus elukoha kauguse vähenemisel tööstusest. Piirkonnas elavatel lastel oli suurem tõenäosus krooniliste hingamisteede haiguste kujunemiseks, kopsupõletiku või bronhiidi esinemisele. Loe edasi laste sünniregistri andmete uuringust ja lapseea astma ja teiste allergiahaiguste teemalisest uuringust. Lingid ei tööta, kirjutasin Terviseametisse ja uurisin, miks uuringuid enam kodulehel ei ole.

• Õhusaaste mõjutab negatiivselt nii maismaa- kui ka veeökosüsteemide seisundit. Hinnanguliselt 52% Euroopa pinnaveekogude saasteainete koormusest pärineb EEA ülevaate kohaselt atmosfäärist. See aga kiirendab pinnaveekogude eutrofeerumist ehk toitainetega rikastumist veelgi. Vete seisundist loe edasi siit.
• Osoon pärsib taimede kasvu ja saagikust ning põhjustas EEA andmetel 2022. aastal Euroopas nisu ja kartuli saagikadu vastavalt 1,3 miljardi ja 680 miljoni euro ulatuses. Osoon on sekundaarne õhusaasteaine, mis tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris teiste saasteinete reaktsioonide tulemusena. Eestis hinnati osoonist tingitud kartuli saagikadu 0.3 miljonit eurot, mis oli 36 riigi järjestuses 31. tulemus. 

• Õhusaastega seonduva keskkonnapoliitika tulemuslikkuse hindamise peamine tööriist on õhukvaliteedi hindamine, mis tugineb nii riiklikele seireandmetele (välisõhu kvaliteedi seire, sademete seire ning kiirgusseire), ettevõtete ja kohalike omavalitsuste omaseire andmetele, modelleerimisel saadud andmetele kui ka uuringute raames kogutud teabele. Õhu puhtuse hindamiseks on erinevatele saasteainetele kehtestatud piir- ja sihtväärtused (näiteks tunni, 8 tunni, 24 tunni ja aasta piirväärtused) ning kokku on lepitud maksimaalsete lubatud ületamiste arvu osas aastas.
• Mitmed rahvusvahelised ja Euroopa Liidu poolt välisõhu saasteainete kogustele kehtestatud normid ja piirväärtused on oluliselt kaasa aidanud Eesti õhukvaliteedi paranemisele. Kõige selgemalt ilmneb see energeetika- ja tööstussektoris, kus on võetud kasutusele tõhusamad suitsugaaside puhastusseadmed.
• Õhukvaliteedi parandamiseks võttis Euroopa Liit 2013. aastal vastu Euroopa puhta õhu paketi, mille eesmärk on aastaks 2030 vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes 2005. aasta tasemega. Seatud eesmärgi saavutamiseks on ette nähtud mitmeid tegevusi, sh lepiti kokku liikmesriikidele teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiviga (NEC direktiiv) aastateks 2020 ja 2030 heitkoguste vähendamise kohustused. Kohustustega hõlmatud saasteained on vääveldioksiid (SO₂), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH₃), eriti peened osakesed (PM_2,5) ja lämmastikoksiidid (NO_x). 

• 2021. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa Liidu tegevuskava: „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste poole“. Õhusaaste vastu võitlemiseks ja Euroopa Liidu 2050. aasta nullsaastenägemuse saavutamiseks on Euroopa Liidul terviklik puhta õhu poliitika, mis põhineb kolmel sambal: välisõhu kvaliteedi standardid, õhusaaste heitkoguste vähendamine ja peamiste saasteallikate heitestandardid.

• Peamised meetmed õhukvaliteedi edasiseks parandamiseks Eestis on üleminek taastuvenergiale, transpordi elektrifitseerimine, ühistranspordi arendamine ja kaugkütte laiendamine. Inimesed saavad ka ise olulisel määral kaasa aidata kohaliku välisõhu kvaliteedi parandamisse, valides vähem õhku saastavaid transpordivahendeid või uuendades kodumajapidamiste küttesüsteeme ning vältides ebasobilike põletusmaterjalide kasutamist küttena.
• Tutvu Kliimaministeeriumi veebilehel välisõhukaitse õigusaktidega ja rahvusvaheliste kokkulepetega.